Üha sagedamini saame meedia vahendusel teada ettevõtete vastu suunatud küberpettustest, mis toovad kaasa konkreetse varalise kahju õigustamatu raha käsutuse korral või halvimal juhul halvavad kogu ettevõtte töö.
„Eesti ettevõtted said märtsis 80 000 eurot küberkahju. Rahvusvahelised ettevõtted, keda tabas kübertiilide laiaulatuslik laine.” Paraku on sellised uudised muutunud meie igapäevaelu lahutamatuks osaks.
Küberturvalisus on ohus
Riigi Infosüsteemi Ameti (edaspidi ka RIA) raportist küberturvalisuse kohta aastal 2018 saame lugeda, et eelmisel aastal registreeriti kokku 17 000 pöördumist, mida on üle 60% rohkem kui aasta varem.
Pettuste tõttu kandsid kahju nii suured kui väikesed era- ja avaliku sektori ettevõtted. Oli ka delikaatsete isikuandmete lekkimise juhtumeid. Kõlama jääb üleskutse pöörata rohkem tähelepanu küberturvalisusele. Tegemist ei ole pelgalt IT-osakonna või IT-töötaja töölõiguga.
Küberturvalisus on ennekõike juhtkonna asi, kes otsustab äriprotsessi ja investeeringute üle. Vastasel juhul kannatavad tooted/teenused, kaovad maine, kliendid ja raha. Juht annab tegevustele suuna, tunnetuse ja prioriteedid.
Ent vajadust ja vastutust peab mõistma iga juht ja töötaja.
Järgnevalt peatumegi sellel, milles täpsemalt seisneb küberkahju ja mida peaks ettevõtte raamatupidaja kindlasti töö tegemisel arvestama, vältimaks ettevõttele küberkahju tekkimist.
Täismahus artiklit saate lugeda Raamatupidamisuudiste värskest numbrist (nr 5, 2019). Kui te ei ole veel jõudnud tellida ajakirja Raamatupidamisuudised, saate seda teha siit.
