"Spordivaldkonna arengu huvides on, et valitseks selgus, mis on stipendium ja mis tingimustel seda makstakse. Töötasu asemel stipendiume makstes on tekkinud ebavõrdne konkurents maksukuulekate spordiklubide ja spordikoolide kahjuks. Kannatavad aga ka treenerid, kes jäävad ilma töötasuga seotud sotsiaalsetest garantiidest," ütles kultuurikomisjoni esimees Urmas Klaas Riigikogu pressiteenistuse teatel. Tema sõnul eeldab spordivaldkonna stipendiumide ja töötasude korrastamine lisaraha, mis peab olema kajastatud riigieelarve strateegias.
Riigikogu spordi- ja liikumisharrastuste toetusrühma esimehe Lauri Luige arvates peaks probleemi lahendamist alustama noortetreeneritest. "Järgmise aasta riigieelarvesse planeeritakse 3,5 miljonit eurot lisaraha, et kompenseerida 5.-7. kategooria treenerite stipendiumidelt töölepingutele üleminekut. Kavas on ka selgelt ja üheselt mõistetavalt defineerida stipendiumi mõiste ning juhud, mil seda maksta võib," ütles Luik. Tema sõnul on järgmise sammuna tarvis leida lahendus kohtunike küsimusele ning seadusega ootab kooskõlla viimist ka profisportlaste temaatika.
Arutelu all oli stipendiumi mõiste, et tegemist on teadmiste või oskuste omandamiseks, võimete arendamiseks ning loomingulise või teadusliku tegevuse soodustamiseks makstav tulevikku suunatud toetus. Osapooled olid ühel meelel, et tulumaksuvabasid stipendiume peaks deklareerima tuludeklaratsioonis. Üks võimalik lahendus oleks kustutada stipendiumite väärkasutajad tulumaksusoodustustega mittetulundusühingute ja sihtasutuste nimekirjast.
„Eesti Olümpiakomitee ja Kultuuriministeerium on teinud head koostööd, et stipendiumi mõiste oleks selgelt sõnastatud ja reeglid paigas. Tunnustan ka Maksu- ja Tolliameti tööd - kui maksud laekuvad, siis on võimalik raha sporti suunata,“ ütles Klaas.
Maksu- ja Tolliameti andmetel makstakse spordivaldkonna stipendiume nii sportlastele, treeneritele, kohtunikele, füsioterapeutidele kui arstidele. Stipendium ei taga sotsiaalseid garantiisid ning riigil jääb ligi 4 miljonit eurot makse aastas saamata. Spordiklubidel on erinev maksekäitumine. Eesti spordiregistri ja Eesti Hariduse Infosüsteemi info põhjal sai eelmisel aastal 3565 treenerist 401 ainult stipendiumi ja ei saanud kuskilt sotsiaalmaksuga maksustatud väljamakseid. 2684 ehk 75 protsenti treeneritest sai sotsiaalmaksuga maksustatavaid väljamakseid lisaks spordiklubile ka mõne muu tööandja poolt. 480 treenerit ehk 13 protsenti sai sotsiaalmaksuga maksustatavaid väljamakseid ainult seotud spordiklubist.
Sõnavõttudega esinesid kultuuriminister Urve Tiidus, rahandusminister Jürgen Ligi, Maksu- ja Tolliameti peadirektor Marek Helm, Eesti Olümpiakomitee asepresident Toomas Tõniste, Eesti Maaomavalitsuste Liidu aseesimees Vello Jõgisoo ja Harku valla spetsialist Karin Pops. Arutelul osalesid Riigikogu spordi ja liikumisharrastuse toetusrühma liikmed ning asjaomaste organisatsioonide esindajad.
