Seepärast tuleb inimesel, kes on saanud aasta jooksul töötasu n-ö mustalt või kes märkab tuludeklaratsiooni esitades, et eeltäidetud deklaratsioonil on kajastatud tegelikkusest väiksem töötasu, märkida tuludeklaratsiooni oma tegelik sissetulek.
MTA maksuauditi osakonna valdkonnajuhi Oscar Õuna sõnul on ümbrikupalk reeglina tööandja ja töötaja kahepoolne kokkulepe.
Lähtume sellest, et tasumata jäänud tulumaksukohustuse eest vastutavad mõlemad osapooled. Olukorras, kus töötaja on olnud ise ümbrikupalga saamisega nõus või seda koguni ise nõudnud, oleks äärmiselt ebaõiglane nõuda maksukohustuse täitmist ainult tööandjalt,“ ütles Õun. „Seega tuleks kindlasti tuludeklaratsioonis oma andmed üle kontrollida ja vajadusel parandada,“ lisas ta.
Kui tööandja on töötasult jätnud maksud tasumata, tuleb sellelt tulumaks tasuda palga saajal. MTA omakorda pöördub aga tööandja poole nõudega deklareerida ja tasuda mustalt makstud töötasult sotsiaalmaks ja töötuskindlustusmakse. Nõnda tagab ümbrikupalka saanud inimene endale sotsiaalsed garantiid, nagu haigushüvitis, võimaluse saada õiglast vanemahüvitist ja suuremat pensioni.
Eelmisel aastal oli suurim MTA määratud tulumaksukohustus koos intressidega 2500 eurot, mille töötaja pidi ümbrikupalga tõttu hiljem täiendavalt juurde maksma. Tegemist oli ühe Lõuna-Eesti ehitusettevõtte töötajaga, kes oli ümbrikupalga saamisega nõus ning soovis oma ametlike sissetulekute varjamiseks arveldada tööandjaga sularahas.
Kui töötaja otsustab esitada ebaõigete andmetega tuludeklaratsiooni, siis see võib tuua kaasa ka kuni 1200 euro suuruse rahatrahvi. Samuti tuleb arvestada, et lisaks tasumata jäänud maksusummale tuleb maksta ka intressi 0,06 protsenti päevas.
Ümbrikupalgad on jätkuvalt suurim maksuprobleem Eestis. Hinnanguliselt saab Eestis töötasu n-ö ümbrikus ligikaudu 6% töötajatest ja riik kaotab aastas seetõttu 86 miljonit eurot maksuraha. MTA eesmärk on ümbrikupalga saajate osakaalu vähendada 2021. aastaks 4%-le, mistõttu on võitlus ümbrikupalkadega üks olulisemaid fookusi ameti tegevustes.
