Kuivõrd jätkuvalt eksisteerib Eesti riigi poolne õigusvastane käitumine ja kuivõrd kohus jaatas kahju hüvitamise võimalust, soovivad autorikaitsjad kindlasti teemaga edasi minna, ütles autorikaitsjaid esindanud advokaadibüroo PwC Legal partner Priit Lätt BNS-ile.

Riigikohtu otsuse tõttu 26. märtsil jõustunud ringkonnakohtu otsuse kohaselt tuleb riigil Mittetulundusühingutele Eesti Autorite Ühing, Eesti Fonogrammitootjate Ühing ja Eesti Esitajate Liit hüvitada aastate 2010 kuni 2013 eest kokku 80 000 eurot niinimetatud tühja kasseti tasu. Seega on Lätti sõnul võimalik autorikaitsjatel samadel alustel nõuda tasu ka edasiste perioodide eest.

Kui riik midagi ette ei võta ehk ei võta nõuete kohaselt üle Euroopa Liidu infoühiskonna direktiivi, mis kohustab liikmesriike tagama loometöö eratarbeks kopeerimise korral õiguste omajatele õiglase hüvitise, siis võivad autorikaitsjad pöörduda taas kohtusse, rääkis Lätt. Enne seda esitavad autorikaitsjad tõenäoliselt justiitsministeeriumisse taotluse kohtuväliselt hüvitise maksmiseks ja lähtuvalt ministeeriumi vastusest otsustatakse kohtusse pöördumine, lisas ta.

Lätti sõnul ei ole taotluse esitamine veel lõplikult otsustatud, mistõttu pole ka selge, kui suur see kahjuhüvitise summa võiks olla, kuid samas on see nõue eelduslikult märgatavalt suurem kui varasemate perioodide eest kohtus välja mõistetud 80 000 eurot.

Tallinna ringkonnakohtu novembri alguse otsusega, mis 26. märtsi riigikohtu otsusega jõustus, rahuldati osaliselt Mittetulundusühingute Eesti Autorite Ühingu, Eesti Fonogrammitootjate Ühingu ja Eesti Esitajate Liidu kaebus Euroopa Liidu infoühiskonna direktiivi ebaõige ülevõtmisega valitsuse poolt tekitatud kahju hüvitamiseks. Kuigi autorikaitsjad nõudsid riigilt 831 416 eurot, määras kohus õiglaseks hüvitiseks 80 000 eurot.

Hüvitise nõude suuruse määras ringkonnakohus peale seda, kui riigikohus otsustas 2016. aastal, et riik rikkus ilmselgelt ja raskelt Euroopa Liidu õigust ning täidetud olid eeldused direktiivi ülevõtmise kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamiseks. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole kaebajatele tagatud õigus saada nende ainuõiguste piiramise eest õiglast hüvitist.

Sisuliselt seisnes vaidlus selles, et valitsus pole aastast 2006 kaasajastanud salvestusseadmete ja -kandjate loetelu, millelt niinimetatud tühja kasseti tasu arvestatakse, mistõttu leidsid autorid ja teised õiguste omajad, et neil on jäänud saamata tulu aastatel 2010 kuni 2013.

Autorikaitsjaid esindava advokaadibüroo PwC Legal partner Priit Lätt ütles varem, et luua tuleks uus regulatsioon, mis arvestaks ka uuemate salvestuslahenduste ja ärimudelitega, näiteks Spotify. "Rohkem kui kümme aastat tagasi vastu võetud määruse alusel kogutakse Eestis autoritasu eelkõige helikassettide ja VHS-ide pealt, kuid need on nutiajastul juba minevik ja pigem muuseumikõlbulik materjal," ütles Lätt.

"Uuendusmeelsetes Euroopa riikides kuuluvad uuemad salvestusvahendid, näiteks mälukaart, Blu-ray, USB-mälupulk, CD- ja DVD-kirjutaja, juba aastaid hüvitamise alla," ütles Lätt ja lisas, et õigussüsteem peab tagama autorite kaitse ja areneva maailmaga kaasas käima. Lätt tõi positiivseks näiteks Hollandi, mis uuendab salvestuskandjate ja -seadmete nimekirja regulaarselt iga-aastaste tarbijauuringute alusel ning kuhu kuuluvad 2018. aasta algusest ka nutikellad ja fitness trackerid.

Niinimetatud tühja kasseti tasu eest riigiti inimese kohta laekuvad tasud on erinevad: riikides, kus on sisse viidud tasud ka uuema tehnoloogiaga salvestuskandjate ja -seadmete eest – näiteks Prantsusmaal, Saksamaal ja Belgias –, on tasud inimese kohta 2-3 eurot aastas; Euroopa Liidu keskmine on vaidlusalustel aastatel jäänud 1,5 euro juurde. Eesti on vastava näitajaga – 0,02 eurot 2013. aastal – Euroopa Liidu riikidest viimasel kohal.