Praegu kehtiva seaduse järgi tuleb kohtutäituri kätte läinud võlg tasuda minimaalselt 10 päevaga, kuid alates 2015. aastast pikeneb täitemenetluses nõude vabatahtliku täitmise tähtaeg 30 päevani.
„Kuna reeglina on inimestel palgapäev kord kuus, siis on mõistlik anda neile võla tasumiseks aeg, mille sisse jääks ka palgapäev. Sel põhjusel pikendamegi tähtaega 30 päevani, millega soovime suurendada nende inimeste hulka, kes tasuvad võlad vabatahtlikult. Praegu maksab vaid 10 protsenti inimestest kohtutäituri kätte läinud võlanõude õigeaegselt,“ ütles justiitsminister Andres Anvelt. „Muudatustega tahame saavutada ka võlgnike suurema teadlikkuse täitemenetlusega kaasnevatest kuludest ja võimalusest neid vältida,“ lisas minister.
Teine oluline muudatus on kohtutäituri tasude muutumine. Eelnõuga viiakse täitemenetluse alustamise tasu sõltuvusse sissenõutava summa suurusest ning võlgniku aadressi- või kontaktandmete õigsusest rahvastikuregistris. Kui inimesel on rahvastikuregistris märgitud õige elukohaaadress, siis on selle võrra väiksem kohtutäituri kulu talle täitmisteate kättetoimetamiseks. Juhul kui võlgnik maksab võla ära vabatahtlikult, siis tal muid täitemenetluse läbiviimise kulusid ei teki kui ainult täitemenetluse alustamise tasu.
Kui võlgnikule on võimalik täitmisteade mõistliku pingutusega kätte toimetada, on täitemenetluse alustamise tasu eelnõu järgi mittevaralise nõude puhul 15 eurot, kuni 50 euro suuruse nõude puhul samuti 15 eurot, 51 kuni 5000 euro suuruse nõude puhul 30 eurot ning üle 5000 euro suuruse nõude puhul 60 eurot.
Juhul kui võlgnikule ei ole võimalik täitmisteadet mõistliku pingutusega kätte toimetada, on täitemenetluse alustamise tasu eelnõu järgimittevaralise nõude puhul 30 eurot, kuni 50 euro suuruse nõude puhul 30 eurot, 51 kuni 5000 euro suuruse nõude puhul 60 eurot ning üle 5000 euro suuruse nõude puhul 120 eurot.
Justiitsministeerium ootab teiste ministeeriumite ja huvigruppide arvamusi kuni 27. juunini.
