Frantsiisilepinguid kasutatakse tavaliselt äriliste kokkulepete sõlmimisel, millega kohustub frantsiisiandja andma õiguse kasutada majandus- või kutsetegevuses endale kuuluvat õiguste ja teabe kogumit, muu hulgas õigust frantsiisiandja kaubamärgile, ärilisele tähistusele ja oskusteabele. Frantsiisilepingu eesmärk on jagada ettevõtte intellektuaalset kapitali ning sellisel tehingul on äriline väärtus, nt kaubamärgi ja oskusteabe jagamine ettevõtjale, kes asutab sama nime, logo ja kvaliteediga kohviku ning sellise tehingu eest tasutakse aasta litsentsitasuga.
Kuidas võiks toimuda väärtuste ja oskuste jagamine mittetulundusühingute ja sihtasutuste vahel?
Esmalt tuleks hinnata, mis on ühingu olulisem väärtus ning kas seda on võimalik käsitleda intellektuaalse omandina. Selliseks väärtuseks võib olla nimetus või tähis (logo, sümbol), mille kaudu organisatsioon tegutseb või tegevusi läbi viib. Samuti on nimetus või tähis kõige haavatavam, sest selle kasutus ebaväärikal viisil võib kaasa tuua maine ja usalduse kaotuse. Näiteks on Eestis olnud mitmeid juhtumeid, kus heategevusega tegelevate ühingute nimel ja nende logosid kasutades, saadetakse laiali petukirjasid.
Selliste riskide maandamiseks sobib ettevõtlusmaailmast laenata kaubamärgi registreerimine, millega saab registreerija ainuõiguse keelata nimetuse ja logo kasutamise kolmandate isikute poolt. Sellist ainuõigust ei ole nendel ühingutel ja sihtasutustel, kelle kaubamärk ei ole registreeritud Eesti või Euroopa Ühenduse kaubamärgiregistris. Eestis on vabaühenduste poolt kaubamärgina registreeritud nt sellised nimetused: Eesti Doonorite Selts, Eesti Loomakaitse Selts, Eesti Jahimeeste Selts, Eesti Unemeditsiini Selts, ELF Eestimaa Looduse Fond, Liikumispuudega Laste Toetusfond, Eesti Hambaarstide Liit, SOS Lasteküla, Eesti Toidupank, Robot tuleb ja tapab… igavuse teie lastetoas.
Kuidas jagada oskusi?
Ettevõtluses tehakse seda oskusteabe müügi kaudu. Sellisel juhul lepitakse poolte vahel kokku, mis on oskusteave ning kuidas toimub selle jagamine ja kasutus. Samuti võidakse kokku leppida ärisaladuse hoidmise kohustus, nt mitte avaldada teistele isikutele teatud aja jooksul äritegevusega seotud teavet. Siinjuures on oluline silmas pidada, et oskusteabe jagamise ja ärisaladuse pidamise kohustused kehtivad ainult isikute vahel, kes on selles kokku leppinud. Sellisel kokkuleppel ei ole õiguslikku mõju kolmandatele isikutele.
Samal viisil saab korraldada oskusteabe jagamise ka vabasektoris tegutsevate isikute vahel. Selle jaoks tuleb kirjeldada lepingus oskusteavet ning kuidas toimub selle jagamine ning millist eesmärki soovitakse sellega saavutada.
Kuidas jagada usaldust?
Sellele küsimusele ei ole maailmas veel vastust leitud ning ei saa tuua ka analoogiat ettevõtlusest. Kasumitaotluseta valdkonnas oleks üheks võimaluseks kokku leppida, mis on need eetilised põhimõtted ning väärtushinnangud, mida pooled peavad oma tegevuses oluliseks. Tavaliselt on vabasektori väärtused kirjeldatud ühingute ja sihtasutuste põhikirjas. Samuti on võimalik väärtusi sõnastada ja kirjeldada eraldi, nt statuudis või hea tava reeglites. Selliste põhimõtete järgimise kohustuse saab kokku leppida lepinguga ning lugeda nende mittejärgimist lepingu oluliseks rikkumiseks. Juhul kui üks pooltest oma tegevuses neid põhimõtteid ei järgi, siis on teisel poolel õigus leping erakorraliselt üles öelda. Sellisel juhul kaotab lepingut rikkunud isik õiguse kasutada kaubamärki ning oskusteavet. Selline kokkulepe aitab lahendada neid olukordi, kus poolte vahel ei ole võimalik enam koostööd teha.
Võrreldes äriühingutega on vabasektoris tegutsevate isikute frantsiisilepingute eripäraks asjaolu, et selles puuduvad rahalised kohustused, st et kaubamärgi litsentsi ja oskusteabe kasutamise eest ei pea maksma raha. Selliste tehingute käigus vahetatakse väärtusi ning poolte eesmärk on edendada oma tegevust.
Eestis ei ole vabasektoris frantsiisi alusel tegutsemine kuigi levinud. Samas on mõned näited olemas: MTÜ Saagu Valgus aitab frantsiisilepingu alusel luua iseseisvaid maakondlikke heategevuskeskusi, mis toimivad samadel põhimõtetel kui keskus Raplas ning kannavad Saagu Valgus nimetust. Sellise koostöövormi kaudu soovib MTÜ Saagu Valgus aidata luua sarnaseid keskuseid igas Eesti maakonnas.
Toomas Seppel,
advokaat,
Hedman Partners
