"Joobes sõidukijuhtimine on süütegudest üks levinumaid ja samas ohtlikumaid ning see võib puudutada meist igaühte ja väga valusalt," ütles justiitsminister Urmas Reinsalu pressiesindaja teatel. Ta lisas, et senised karistused pole uuesti purjus peaga rooli istumise ärahoidmisel olnud efektiivsed ning hoolimata korduvatest kriminaalkaristustest, jätkavad juhid uute rikkumisega.
Minister rõhutas, et riik peab probleemiga süvitsi tegelema ja ministeerium on ette valmistanud muudatused korduvate rikkujate korralekutsumiseks. Näiteks, kui juht tekitab inimesele ettevaatamatusest raske tervisekahjustuse või surma seoses sellega, et ta istus rooli kriminaalses joobes, on talle tulevikus võimalik mõista karmim karistus. Samuti on karmim karistus ette nähtud korduva kriminaalses joobes sõidukijuhtimise eest ning sellise korduva rikkumise eest oleks edaspidi kohustuslik ka osaline reaalne vangistus.
Kolmandaks näeks seadus tulevikus ette kohustusliku juhtimisõiguse äravõtmise korduvalt kriminaalses joobes sõidukijuhtimise korral. Karistuste karmistamise kõrval tehakse ettevalmistusi ka selleks, et igale joobes juhile leida just selline mõjutusvahendite komplekt, mis aitaks uusi rikkumisi ennetada.
„Me tahame olla karistamisel väga otsekohesed teole kiire ja tõhusa reageerimise mõttes, kuid oluline on selliseid inimesi toetada ka selles osas, mis puudutab alkoholiga piiri pidamist ja sõltuvusest vabanemist – selles osas plaanime tihedamat koostööd tervishoiuasutustega ning tahame muuta praktikat ka vangistuse ja kriminaalhoolduse täideviimisel,“ sõnas Reinsalu.
"Mõistlik on ka see, et esmakordsetele rikkujatele luuakse võimalus väärteokaristusest tingimisi vabanemiseks ja juhtimisõiguse teatud tingimustel säilitamiseks, et motiveerida neid tulevikus enam purjus peaga rooli mitte istuma. Seda juhul, kui süüdlane on nõus läbima vastava sotsiaalprogrammi või minema ravile. Korduvalt kriminaalses joobes rooli istunud sõidukijuhid peavad läbima ka täiendava tervisekontrolli, mille tulemustest sõltub, kas juhtimisõigus taastatakse või mitte," selgitas minister.
Et kaassõitjate vastutus ühiskonna üldise heaolu nimel suureneks, aga eelkõige nende endi elu ja tervise huvides, keelatakse nende sõitmine sõidukis, mille juht on joobes. „Tegemist on põhimõttelise hoiakute muutmisega ühiskonnas. Kui siiani on peatähelepanu pööratud üksnes juhile, siis tegelikult ka teistel inimestel, kõrvalistujatel, on vastutus võimalike traagiliste tagajärgede ees, mida ebakaine juht võib põhjustada. Purjus juhi autosse istumise keelu eesmärk on säästa inimelusid, soov muuta ühiskonna hoiakut joobes juhtide osas senisest oluliselt tõrjuvamaks,“ rääkis Reinsalu.
Joobes juhi osalusel toimunud õnnetustes hukkus 2015. aastal 14 inimest ehk viiendik kõigist hukkunutest. Samas võib üks joobes juhi põhjustatud liiklusõnnetus põhjustada korraga nelja inimese hukkumise, nagu juhtus 2013. aastal Haapsalu lähedal või 2015. aasta augustis Tartumaal.
Eestis tabatakse aastas ligi kolm tuhat kriminaalses joobes sõidukijuhti ja lisaks samapalju juhte, kelle joove jääb alla kuriteo piiri. Tõsiasi on see, et politsei teostatava järelevalve käigus suudetakse siiski tabada vaid väike osa rikkujatest. Arvestuslikult on Eestimaa teedel igapäevaselt üks kuni neli tuhat alkoholi tarvitanud või narkojoobes sõidukijuhti, kellest päevas keskmiselt 10-30 juhti ehk hinnanguliselt üks kuni kaks protsenti kõrvaldatakse liiklusest.
