Transpordiettevõtte Captus pöördus õiguskantsleri poole, sest maksu- ja tolliamet ei väljastanud ettevõttele selle tehingupartnerite käibedeklaratsiooni lisa andmeid, mille alusel oleks võimalik olnud deklareeritud tehingusummasid omavahel võrrelda, viidates maksusaladusele.
Selle järel pöördus Captus ja selle juhatuse liige Kalle Kask õiguskantsleri büroosse, mis otsustas, et maksu- ja tolliametil oli õigus andmeid mitte väljastada.
Käibemaksuseadust täiendati käibedeklaratsiooni lisa esitamise nõudega aastal 2014. Selle nõude lisamise eesmärgiks oli võidelda käibemaksupettustega, mis pandi toime fiktiivsete arvete väljastamise ja käibe varjamise teel.
Käibedeklaratsiooni lisa kasutuselevõtt võimaldas maksu- ja tolliametil võrrelda ostja ja müüja poolt ühe ja sama tehingu kohta deklareeritavad andmeid. Selle tulemusel on paranenud maksu- ja tolliameti riskianalüüsi võime. Ametil on nüüd oluliselt lihtsam tuvastada käivet varjavaid ettevõtjaid ja ka neid, kes soovivad suurendada oma sisendkäibemaksu ebaseaduslikult.
Selle süsteemi efektiivse toimimise üheks eelduseks on, et maksu- ja tolliamet käsitleb temale käibedeklaratsiooni lisal esitatud andmeid maksusaladusena ega väljasta ühe isiku poolt ametile esitatud andmeid kellelegi teisele, vahendas BNS.
