Nagu juba eelmises artiklis ütlesin, siis juhul, kui sõidukijuht jätab parkimistrahvi tasumata, peab parkla omanik nõude esitamisel tõendama, kellega leping on sõlmitud. Selleks on eraparkla omanikud korduvalt üritanud saada sõidukiomanike andmeid kätte liiklusregistrist. Kuid sõidukiomanike õnneks / parklaomanike kahjuks, on senini parklaomanike taotlused jäänud rahuldamata.
Liiklusseadusest tuleneb põhimõte, mille kohaselt saab juurdepääsu mitteavalikele andmetele anda vaid juhul, kui andmeid taotleva isiku huvi neid andmeid saada on kaalukam andmesubjekti huvist, samuti avalikust huvist tagada registripidaja sisemine töökorraldus. Eeltoodu eesmärk on kaitsta sõidukiomanike huvi nende andmetele vaba juurdepääsu eest.
Olukorras, kus liiklusregistri andmeid esitatakse teistele erahuvides tegutsevatele isikutele, nt parklaoperaatoritele laiaulatuslikult, pole võimalik tõhus järelevalve selle üle, et küsitavad andmed puudutavad vaid tegelikult eraparklas parkinud sõidukeid. Sõiduki omanikku puudutavate andmete väljastamisel tuleb silmas pidada, et liiklusregistri pidamise eesmärk liiklusseaduse § 173 järgi ei ole sõidukijuhtide tuvastamise hõlbustamine. Parklaomanike eesmärk andmeid saada ei seondu avalike huvide täitmisega, vaid tulu teenimisega parkimisvõimaluste loomiselt. Lisaks on eraparkla tööd võimalik korraldada ka selliselt, et parklasse sissesõit või väljasõit on takistatud enne parkimistasu maksmist.
Samuti ei ole sõiduki omaniku andmete väljastamisega võimalik tagada parkla omaniku poolt lepingutasu ja leppetrahvi sissenõudmist. Olukorras, kus parkla omanikuga võib olla lepingu sõlmijaks mitte üksnes liiklusregistrisse kantud isik st sõiduki omanik, vaid kes tahes tema poolt sõidukit kasutama volitatud isik, ei saa parkla omanik nõuda tasumist isikult, kelle andmed talle väljastatakse.
Liiklusseaduse § 72 lg 2 kohustab mootorsõiduki omanikku juhul, kui ta annab mootorsõiduki kasutada teisele isikule, säilitama mootorsõidukit kasutanud isikut puudutavad andmed mootorsõiduki kasutamise ajal ja teise isiku poolt mootorsõiduki kasutamise lõppemisest arvates kuue kuu jooksul ning esitama need liiklusjärelevalve teostaja või kohtu nõudmisel. Nimetatud sättest ei saa aga tuleneda parkla omanikule õigust selliste andmete saamiseks ja lepingu teise poole tuvastamiseks. Kohtu nõudmisel andmete esitamine eeldab, et kohtul peab asja lahendamiseks olema vajalik nende andmete väljanõudmine sõiduki omanikult. Parkla omaniku poolt hagi esitamise eelduseks on aga, et parkla omanik peab olema tõendanud sõiduki kasutamise isiku poolt, kelle vastu hagi esitatakse.
Eeltoodust lähtuvalt on eraparklate omanikel sõidukiomanikku äärmiselt keeruline tuvastada ja parkimistrahvi maksmata jätmisel ei pruugi parklaomanikel olla võimalik parkimistrahve sisse nõuda.
Kaupo Kask,
advokaat,
Advokaadibüroo Biin ja Biin
