Riigikohus lahendas vaidluse, mis puudutas Surju, Tori, Paikuse ja Tahkuranna valla ning Sindi linna jäätmeveo hanke tingimust, et vedaja peab segaolmejäätmed vedama Paikre prügilasse ladestamiseks. Paikre prügilat käitab Pärnu linna ja Paikuse valla osalusega äriühing. Esimese ja teise astme kohtud rahuldasid Ragn-Sells AS-i kaebuse ja tunnistasid tingimuse õigusvastaseks. Riigikohus otsustas, et vaidlustatud punkt ei riku Ragn-Sells AS-i õigusi ja jättis kaebuse rahuldamata, teatas riigikohus.
Jäätmeseaduse kohaselt korraldab kohalik omavalitsus jäätmeveoga hõlmatud jäätmete taaskasutamise või kõrvaldamise. See tähendab, et ka pärast vedu otsustab jäätmete töötlemise üksikasjade üle kohaliku omavalitsuse üksus, mitte jäätmevedaja.
Jäätmeveo riigihanke ettevalmistamisel peab kohalik omavalitsus määrama jäätmeveo sihtpunkti ehk jäätmekäitluskoha, kuhu tuleb jäätmed vedada. Seda omavalitsuste õigust on tunnustanud ka Euroopa Kohus. Praegusel juhul käiski vaidlus jäätmeveo sihtpunkti üle. Sihtpunkti kindlaksmääramise põhimõtteid oli Tahkuranna vald oma hankedokumentides arvestanud. Jäätmehierarhia põhimõtte järgi tuleb taaskasutust eelistada ladestamisele. Teisalt tuleb jäätmeid töödelda võimalikult lähedal nende tekkimise kohale.
Kolleegium rõhutas, et jäätmete töötleja meelevaldne väljavalimine omavalitsuste poolt võib rikkuda teiste töötlejate, sealhulgas kaebaja ettevõtlusvabadust ja riigihankeõiguse põhimõtteid. Jäätmete edasist töötlejat ega töötlemise viisi ei määrata siiski kindlaks jäätmeveo riigihankes. Kohalik omavalitsus peab enda ja jäätmete edasise töötleja vahelise õigussuhte reguleerima lisaks jäätmeveole, arvestades seejuures halduskoostöö seadusest ja riigihangete seadusest tulenevate nõuetega.
Tulenevalt Riigikohtu 6. jaanuari otsusest, ei saa omavalitsus määrata jäätmekäitluse teenustasu hinda ega arveldada otse jäätmetekitajaga.
