"Tehnoloogia on olemas, materjal on olemas, et tehas ehitada, aga seadusandlus veel ei luba," ütles Värmlandsmetanol AB Eesti esindaja Madis Olm BNS-ile. "Kuna see vabrik maksab 350 miljonit eurot, siis ei hakka keegi enne investeerima, kui on selge, et see on võimalik ja kasumlik," lisas ta.
Olmi sõnul on enne täpsemate plaanide tegemist vaja ettevõttel rääkida läbi Eesti riigiga, et selgitada, kas biokütusele oleks võimalik saada madalamaid makse, ning võimalusel muuta seadustikku nõnda, et toota ja müüa oleks võimalik ka 3- kuni 30-protsendilise metanooli sisaldusega kütust.
Tehas hakkaks biometanooli tootma metsajäätmetest. Tehase ehitus läheks Olmi sõnul maksma ligi 350 miljonit eurot ning võtaks aega kolm aastat.
Kui esimest korda võttis ettevõte Eesti riigiga Olmi sõnul ühendust eelmise valitsuse ajal Liisa Oviiriga, siis valitsuse vahetusega teema sumbus. "Urve Palo ei reageerinud meie kirjadele. Tema tahtis teada, kas raha on laual, ja meie räägime, et enne ei saa raha laua peale tuua, kui on teada, kas projekt on võimalik. Aga nüüd pöördusime Kadri Simsoni poole, kes oli nõus meid kuulama," märkis Olm.
Tõenäoliselt kohtuvad Värmlandsmetanol AB tegevjuht Björn Gillberg majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi esindajatega oktoobris, lisas Olm.
Värmlandsmetanol AB on 2001. aastal Rootsis asutatud metsajäätmetest sõidukikütuseks mõeldud biometanooli valmistava tehase omanikfirma. Tegemist on börsil noteerimata 1600 aktsionäriga ettevõttega.
