Valitsus eraldas käesoleva aasta veebruaris Tallinna Vee arbitraažimenetluse kuludeks 1 miljon eurot, mis oli esimene osa hinnanguliselt mitmeid miljoneid eurosid maksma minevast menetluseks. Augusti alguseks oli BNS-i andmetel miljonist järel veel 560 000 eurot, ülejäänu eest on makstud õigusnõustajate arveid, arbitraažikohtu kohususlike administreerimiskulusid ja ametnike lähetuskulusid.
Täiendavalt on plaanis justiitsministeeriumile eraldada 500 000 eurot, mille eest oleks võimalik palgata rahvusvahelisi majanduseksperte, kes peaksid analüüsima Tallinna Vee majanduskeskkonda, äriplaani, majandustulemusi, väidetavaid kahjusid ja avaldama arvamust Tallinna Vee tellitud ekspertiiside osas.
Eestit menetluses esindavate advokaatide hinnangul puuduvad Eestis sellised majanduseksperdid, kelle arvamus oleks tribunali jaoks piisavat autoriteetne, mistõttu on nad küsinud hinnapakkumist kolme rahvusvahelise ettevõtte käest. Hinnapakkumised jäid vahemikku 130 000 – 620 000 eurot.
Rahvusvahelise arbitraažimenetlus on protseduur, kus sõltumatu rahvusvaheline vahekohus teeb vaidluse osas lõpliku otsuse; viimane istungiaeg on 2016. aasta november. Vastavalt Lepingule viiakse arbitraažimenetlus läbi Rahvusvahelises Investeeringualaste Vaidluste Lahendamise Keskuses (International Centre for the Settlement of Investment Disputes), mis on osa Maailmapanga Grupist.
AS Tallinna Vesi ja Tallinna linn sõlmisid 12. jaanuaril 2001 teenuselepingu, milles määrati kindlaks veeteenuse osutamise tingimused, muuhulgas pandi 15 aastaks paika Tallinna Vee hinnarežiim. 2007. aastal pikendati lepingut aastani 2020. Lepingu järgi on Tallinna Veel õigus tõsta hinda igal aastal tarbijahinnaindeksi võrra.
Alates 1. novembrist 2010 jõustus ühisveevärgi ja kanalisatsiooni seadus, mis pani hinna kooskõlastamise kohustuse konkurentsiametile. Selle seaduse põhjal peab veeteenuse hind põhinema põhjendatud kuludel ja tulukusel, mitte tarbijahinnaindeksil. Konkurentsiamet Tallinna Vee järjekordset hinnatõusu ei kooskõlastanud ja tegi 2011. aastal veefirmale ettekirjutuse viia kehtiv hind seadusega kooskõlla. Tallinna Vesi ettekirjutust ei täitnud ja pöördus kohtusse, aastast 2011 ongi Tallinna Vee ja Konkurentsiameti vahel pooleli kohtuvaidlus.
Mullu mais teatas Tallinna Vesi, et ettevõte esitab riigi vastu nõude arbitraažimenetlusse, summas üle 90 miljoni euro kogu 2020. aastal lõppeva lepinguperioodi jooksul tekitatava kahju hüvitamiseks. See summa sisaldab üle 50 miljoni euro kahjusid, mis on tekitatud, kui keelduti kinnitamast tariifitõuse aastatel 2011-2013, ja selle jätkuva mõju eest aastatel 2014-2020.
Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi (MKM) hinnangul on tänu sellele, et hinnatõus ei ole jätkunud tarbijad võitnud üle 18,9 miljoni euro. Kui hind jääks külmutatuks lepingu lõpuni ehk 2020 lõpuni, kujuneks ministeeriumi arvutustel tarbijate võiduks kokku 82,1 miljonit eurot.
MKM on varasemalt öelnud, et kui Eesti Vabariik peaks arbitraažimenetluses kaotama, siis on võimalik nõue pöörata Tallinna linnavalitsuse vastu. "Kuna leping on sõlmitud linna poolt, siis loomulikult on võimalus, et riik saab kahjunõude pöörata Tallinna linnavalitsuse poole. Kehtiva õiguse raames esialgsete analüüside põhjal ei näe me praegu vajadust kompromissivõimalust otsida," ütles ministeeriumi avalike suhete esindaja mullu detsembris BNS-ile.
Tallinna Vee puhaskasum kahanes mullu 10 protsenti 17,9 miljonile eurole. Puhaskasumi marginaal oli 33,7 protsenti, aasta varem oli see 37,6 protsenti.
Äriühingu varade tootlikkus ületab majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi hinnangul oluliselt teiste loomulike monopolide oma. Kui Eleringi, Elektrilevi, Imatra Elekter ja VKG Elektrivõrkude keskmine varade tootlikkus oli aastatel 2005 kuni 2013 4,7–6,6 protsenti, siis veefirma vastav näitaja oli 17,2 protsenti.
AS Tallinna Vesi on Eesti äriregistrisse kantud äriühing, millest 35,3 protsenti kuulub United Utilities BV-le, 34,7 protsenti Tallinna linnale ja ülejäänud 30 protsenti väikeaktsionäridele. Alates 2005. aastast on veefirma noteeritud Tallinna börsil.
