Kas sellises olukorras tuleks pöörduda kohtu või töövaidluskomisjoni poole? Mida teha, kui kirjalikku töölepingut pole aga sõlmitud?

Kõigile neile küsimustele saadki kohe vastused.

Mida teha, kui tasu on jäänud saamata?

Kui töötajal on jäänud tasu saamata, on tegemist eraõigusliku vaidlusega. See tähendab, et palga saamiseks on tarvis pöörduda kas kohtusse või töövaidluskomisjoni.

Esiti on vaidluses tähtis tõendada, et tegemist oli töösuhtega.

Töösuhte toimimist tõendab üldjuhul kirjalik leping, mis on sõlmitud kahe osapoole, töötaja ning tööandja vahel. Kui tööle asutakse ilma vastavat lepingut vormistamata, võetakse teadlik risk, et potentsiaalsete probleemide lahendamine on tulevikus oluliselt raskem.

Kirjaliku lepingu puudumine ei tähenda töösuhte puudumist

Kuigi töösuhte toimimist on keerulisem ilma kirjaliku lepinguta tõendada, ei tähenda dokumendi puudumine, et suhet pole olnud.

Töölepingu olemasolu eeldatakse siis, kui üks isik teeb teisele isikule tööd, mille tegemist võib eeldada üksnes tasu eest. Sealjuures tuleb arvesse võtta olukorraspetsiifilisi asjaolusid. Töölepingule iseloomulikud tunnused on näiteks: töötaja järgib tööandja juhiseid ja korraldusi; töötaja teeb kokkulepitud aegadel, mahus ja kohas tööd; töötaja hoidub kahju tekitamisest tööandjale ja tema klientidele, on tööandjale lojaalne.

Töösuhte olemasolu on võimalik tõendada näiteks töökohal tehtud fotode või kirjavahetuse abil (näiteks Facebooki vestlus, e-kirjad või SMS-id).

Palga suuruse määramine

Kui tööandja pole töötajale palka maksnud, tuleb määrata palga suurus, mida tööandja oleks seadust järgides pidanud töötajale maksma. Seda on kõige lihtsam kindlaks teha kirjavahetuse abil, kus räägitakse kindlatest summadest.

Samuti tulevad kasuks pildid töögraafikust, tööandja poolt kinnitatud töötundidest ning nende arvestusest.

Kui palgas pole üldse kokku lepitud, määrab töötasu suuruse kohus või töövaidluskomisjon. Töötasu suuruseks on sel juhul sarnastel asjaoludel tavaliselt makstav tasu – sõltuvalt töötaja kohustustest, koormusest, kogemusest. 

Saamata jäänud palga suuruse saab välja mõista vaid kohus või töövaidluskomisjon. Kui tööandja ei maksa töötajale tasu välja ka pärast töötajat toetavat otsust, on töötajal õigus pöörduda jõustunud otsusega kohtutäituri poole.

Tööandja maksab vähem palka?

Mida teha juhul, kui tööandja maksab palka, aga vähem kui oli algselt kokku lepitud?

Tööandja võib madalama töötasu maksmist proovida põhjendada, mistõttu on töötajal eriti oluline oma õigusi teada.

Mõnikord proovivad tööandjad teha tasust mahaarvestusi, põhjendades neid töötaja tehtud lisakulutustega. Näiteks võib tööandja ütelda, et töötaja ei ole oma tööd hästi teinud ning on ise oma tekitatud kahju eest vastutav.

Töölepingu seadus ütleb, et töötaja vastutab tööandja ees kogu kahju ulatuses üksnes siis, kui ta on kahju tahtlikult põhjustanud. Kui töölepingut on rikutud hooletuse tõttu, vastutab töötaja üksnes kahju mingis ulatuses, kusjuures hüvitise määramisel võetakse arvesse töötaja süü astet, töötingimusi, -ülesandeid, töö iseloomust tulenevat riski ning mitmeid teisi aspekte.

Sel juhul on olukord keerulisem ning raskendatud on ka mahaarvestuste tegemine.

Millal esitada pankrotiavaldus?

Pankrot on olukord, kus kohus kuulutab võlgniku suhtes välja maksejõuetuse. Muu hulgas võib see aidata lubatud töötasu kätte saada.

Töötaja võiks esiteks ise tööandjalt palga sisse nõuda. Kui see ei õnnestu, on vaja pöörduda töövaidluskomisjoni või kohtu poole. Kui ilmneb, et firmal ei ole palga maksmiseks raha, võib viimase õlekõrrena proovida tööandja vastu pankrotiavalduse esitamist.

Selleks tuleb töötajal esitada kohtusse pankrotiavaldus. Juhul kui kohus kuulutab seejärel pankroti välja, peab töötaja oma nõudest pankrotihaldurile teatama. Kui tööandjal pole isegi pankrotimenetluse kulude katteks raha ja kohus lõpetab menetluse raugemise tõttu, tagab töötukassa töötajale saamata jäänud tasu.

Millal pankrotiavaldust mitte esitada?

Pankrotiavalduse esitamine ei too loodetud lahendust juhul, kui tööandjal on piisavalt vahendeid palga maksmiseks, kuid seda ei tehta heast rahalisest olukorrast olenemata.

Siis tuleb appi töövaidluskomisjon, mis mõistab ettevõttelt ettenähtud töötasu välja. Selle, kas pankrot aitab või mitte ning kas tasub pöörduda kohtusse või töövaidluskomisjoni, saab välja selgitada advokaadibüroo.

Õnneks on Eestis töötajate õigused hästi kaitstud ning arvamus, et kirjaliku töölepingu puudumine tähendab kohe töösuhte puudumist, on ekslik.