Eelnõu, mis partnerite jaoks ootamatult valitsusse saadeti, naasis vaid nädal tagasi kooskõlastusringilt sotsiaalpartnerite arvukate kommentaaride ja muudatusettepanekutega, teatas ametiühingute keskliit.
"Probleemidele ja vastuoludele pakutud lahendusi enamikus ei arvestatud. Nende kaalumiseks polnud ka aega, sest ambitsioonikas minister suunas eelnõu kiirustades valitsusse. Tulevane peaminister ei hoolinud eriti eelnõu kvaliteedist, sotsiaalsest kooskõlast ega sellest, et tal ei pruugi olla Riigikogus hääligi seaduseelnõu menetluseks," nentis Ametiühingute Keskliidu esimees Peep Peterson.
Konsultatsioonid kollektiivsete töösuhete reformimise teemal on kestnud ligi aasta. Selle aja jooksul on ametiühingud Petersoni sõnul esitanud seitse erinevat võimalust kollektiivseid töösuhteid ka sisus moderniseerida ja tagada samas töötajatele kõik tunnustatud õigused enda eest seista.
"Paraku on kaasajastamine jäänud tegemata ja eelnõu teeb lisaks mitmeid ebademokraatlikke, läänemaailmas aktsepteerimatuid kitsendusi: sisuliselt välistab ametiühingud riigiametnike esindajatena, keelab ametnike palgaläbirääkimised ja võimaldab poliitilise tellimuse alusel kehtestada meelevaldseid streigipiiranguid praktilises igas eluvaldkonnas. Tegu on taandarenguga. See isegi Ida-Euroopa mõistes eilne eelnõu põhjustab puhast piinlikkust," ütles Peterson.
Ametiühingud teavitasid ILO peasekretäri Eestis toimuvast kollektiivsete töösuhete reformist juba detsembris ning andsid mõista, et missiooni saatmine Eestisse võib osutuda vajalikuks. "Selline arutu kiirustamine ebaküpse eelnõuga ei jätnud meile muud võimalust, kui paluda ka missiooni saatmisega kiirustada," sõnas ametiühingujuht.
Ametiühingud tegid neljapäeval üleskutse kõigile erakondadele loobuda sellisel kujul kollektiivsete töösuhete eelnõu menetlemisest.
Valitsus kiitis neljapäeval heaks sotsiaalministeeriumi ettevalmistatud seaduseelnõu, millega reguleeritakse kollektiivlepinguid ja streike.
Eelnõuga pikendatakse toetusstreigist etteteatamise aega, kehtestatakse sektorilepete sõlmimisele esinduslikkuse nõue ja täpsustatakse riikliku lepitaja valimise korda. Samuti kehtestatakse kord streigikeeluga töötajate töötülide lahendamiseks ja määratakse minimaalse teenuse kehtestamise võimalused streigi ajaks.Seaduseelnõu on selle koostamise ajal tugevalt kritiseerinud ametiühingud.
Seaduse planeeritav jõustumisaeg on 2015. aasta 1. jaanuar.
