Ametiühingute keskliidu esimehe Peep Petersoni sõnul on Euroopa Komisjoni direktiiviettepaneku vastu astunud peamiselt Eestist odavama tööjõuga Ida-Euroopa riigid, teatasid ametiühingud.
"Leiame, et mitte Euroopa Komisjoni algatus pole Eesti ettevõtete konkurentsivõime vastu, vaid pigem lubab riigikogu Euroopa Liidu asjade komisjoni otsuse eelnõu siia teiste riikide ettevõtted, kellega konkureerimiseks tuleks eestlaste palku langetada ja töötingimusi halvendada," rääkis Peterson ning kutsus riigikogulasi üles toetama töötajate ühtsust ja võrdseid sissetulekuid.
Euroopa Liidu asjade komisjoni algatusel hääletab riigikogu teisipäeval Euroopa Liidu asjade komisjoni (ELAK) otsuse eelnõud, millega saadetakse Euroopa Komisjonile tagasi töötajate lähetamise direktiivi muutmise ettepanek, põhjendades, et see on vastuolus subsidiaarsuspõhimõttega.
Eesti ja Euroopa ametiühingute hinnangul on Euroopa Komisjoni algatus tegelikult töötajate huvides, sest see välistab lähetatud töötajate diskrimineerimise kohaliku tööjõuga võrreldes; kindlustab liikmesriikide õigust omal pinnal töötamise reegleid vabalt kujundada ja võrdsustab konkurentsireeglid kodumaistele ja välismaistele ettevõtetele.
ELAK tegi reedel konsensuslikult valitsusele ettepaneku muuta valitsuse seisukohti ja algatada otsuse eelnõu, mis sisaldab põhjendatud arvamust, et Euroopa Komisjoni esitatud direktiivi ettepanek ei vasta subsidiaarsuse põhimõttele.
"Anname koos teiste liikmesriikidega selge signaali, et lähetatud töötajate direktiiv ei vaja muutmist ja Euroopa Komisjon peaks oma direktiivi eelnõu tagasi võtma," ütles ELAK-i esimees Kalle Palling pressiteate vahendusel. "Räägitakse lähetatud töötajate kaitsest, aga tegelikult kaitstakse kohalikku tööturgu."
Pallingu sõnul kaitseb Eesti sellega oma ettevõtjaid ja töötajaid, et nende konkurentsivõime Euroopa Liidu ühisturul säiliks ja ka edaspidi oleks võimalik oma töötajaid mujale tööle lähetada.
Põhjendatud arvamused on esitanud Tšehhi, Poola, Rumeenia, Bulgaaria, Leedu, Läti, Horvaatia ja Taani. Siseriiklikud protseduurid põhjendatud arvamuse esitamiseks on lisaks Eestile hetkel pooleli Ungaris. Kui kõik need riigid esitavad põhjendatud arvamuse, käivitub kollase kaardi menetlus.
Igal liikmesriigi parlamendil on kaks häält, kokku 56 häält. Kui saadakse kokku üks kolmandik häältest ehk 19 häält, algatatakse kollase kaardi menetlus. Seda on Euroopa Liidus varem algatatud kahel korral. Kollase kaardi menetlus tähendab, et Euroopa Komisjon vaatab oma ettepaneku läbi. Komisjon võib otsustada eelnõu samaks jätta, seda muuta või see tagasi võtta, kuid peab oma otsust põhjendama.
Euroopa Komisjon on välja töötanud ettepaneku nn lähetatud töötajate direktiivi muutmiseks, millega soovitakse ühtlustada lähetatud töötajatele ja siseriiklikele töötajatele kohaldatavaid tingimusi, sealhulgas palga- ja töötingimusi. Kavandatava muudatusega piiratakse lähetuse maksimaalset aega 24 kuuga ning sellest edasi kohaldatakse lähetatud töötaja osas sihtriigi tööõigust.
