Tööjõu-uuringul põhinev töötute hinnanguline arv, mis 2013. aasta III kvartalis oli 53 000, kasvas IV kvartalis 6000 võrra. Töötuse määr oli suurem kui III kvartalis, kuid 2012. aasta IV kvartaliga võrreldes pisut langes (siis oli töötuse määr vastavalt 7,8% ja 9,1%). Tööpuuduse kasv aasta viimases kvartalis on tavapärane hooajaline nähtus, mis reeglina mõjutab enam meeste tööhõivet.
Kuigi tööpuudus aasta lõpus kasvas, oli 2013. aasta aastakeskmine töötuse määr (8,6%) siiski 1,4 protsendipunkti võrra madalam kui 2012. aastal (10,0%). Töötuid oli 59 000 ehk 10 000 võrra vähem kui 2012. aastal. Samas on tööpuuduse vähenemine alates 2011. aastast järk-järgult aeglustunud.
Mullu olid töötute seas ülekaalus lühiajalised (vähem kui aasta tööd otsinud) töötud. Aastakeskmiselt oli neid 33 000, mis oli 2012. aastaga võrreldes ligi 2000 võrra enam. Oluliselt (11 000 võrra) vähenes pikaajaliste töötute arv, neid oli 2013. aastal 26 000. Pikaajalise töötuse määr oli 3,8%. Pikaajaline töötus oli kõrgem meeste, vanemaealiste ning mitte-eestlaste seas. Väga pikalt, st kaks aastat või kauem tööd otsinute osatähtsus kõigist töötutest langes 2012. aastaga võrreldes kolmandikult veerandile.
Kuigi meeste tööpuudus on naiste töötusest kõrgem, vähenes see mullu naiste tööpuudusest jõudsamalt. 2013. aastal oli töötuse määr meestel 9,1% ning naistel 8,2%.
Noorte (15-24-aastaste) töötuse määr oli 2013. aastal ülejäänud tööealise elanikkonnaga võrreldes kaks ja pool korda kõrgem ehk 18,7% (2012. aastal 20,9%). Hinnanguliselt oli töötuid noori 11 000. Et töötuse määra arvestatakse osatähtsusena tööalaselt aktiivsetest noortest, kuid selles eas paljud alles õpivad ning ei ole tööelu alustanud, siis kõikidest noortest oli töötuid 7,3%.
15–74-aastaste tööhõive määr oli 2013. aasta IV kvartalis 61,6%. III kvartaliga võrreldes oli tööhõive määr 1,1 protsendipunkti madalam, kuid 2012. aasta IV kvartaliga võrreldes 0,7 protsendipunkti kõrgem (siis oli hõivemäär vastavalt 62,7% ja 60,9%). Aastakeskmine tööhõive määr oli 62,1% (ületades 2012. aasta näitajat 1,3 protsendipunkti võrra) ning tööga hõivatute hinnanguline koguarv 621 000. Võrreldes 2012. aastaga kasvas tööga hõivatute aastakeskmine arv 6000 võrra. Tööhõive kasvu mõjutas kõige rohkem majutuse ja toitlustuse, kutse-, teadus- ja tehnikaalaste tegevuste, kaubanduse ja kultuuri tegevusaladel hõivatute arvu suurenemine.
Tööhõive kasvas 2013. aastal nii töötuse kui ka majanduslikult mitteaktiivsete arvelt. Mitteaktiivseid inimesi (õppijad, pensionärid, kodused, heitunud jt) oli 2013. aastal 15–74-aastaste hulgas 32% (320 000), mis on 7000 vähem kui aasta varem. 15–74-aastaste tööturul mitteaktiivsete arv vähenes enim õppijate ning pensionäride arvu vähenemise tõttu, mis on tingitud õppimisealiste väikestest põlvkondadest ning pensioniea järk-järgulisest tõusust ja tööelu pikenemisest. Tööotsingutes heitunud isikuid, kes on kaotanud lootuse tööd leida, oli 2013. aastal 6000 (1000 võrra vähem kui aasta varem).
Käesolevad andmed on avaldatud Statistikaameti korrigeeritud rahvaarvu alusel. Seoses aastate 2000–2013 rahvaarvu korrigeerimisega, mis võttis arvesse nii viimase kahe rahvaloenduse kui registrite andmeid, on täpsustatud ka tööjõu-uuringu 2000.–2013. aasta andmeid.
Töötuse määr on töötute osatähtsus tööjõus (hõivatute ja töötute summa). Pikaajalise töötuse määr on aasta või kauem tööd otsinud töötute osatähtsus tööjõus. Tööhõive määr on tööga hõivatute osatähtsus 15–74-aastases rahvastikus. Hinnangud põhinevad tööjõu-uuringu andmetel. Statistikaamet korraldab tööjõu-uuringut 1995. aastast ja igas kvartalis osaleb selles 5000 inimest. Tööjõu-uuringut korraldavad statistikaorganisatsioonid ühtlustatud metoodika alusel kõigis Euroopa Liidu riikides.
15–74-aastased hõiveseisundi järgi, I kvartal 2000 – IV kvartal 2013
