"Kuigi mitut ettevõtluse tegevusala mõjutasid negatiivsed välistegurid, mis on tõenäoliselt ajutised, ei pruugi ettevõtete varem kogutud kasum olla piisav halbade aegade üleelamiseks. Tööjõu ühikukulu kasv suurendab seega riski, et tööandjad vähendavad töökohtade arvu ning tööpuudus suureneb," ütles Eesti Panga ökonomist Orsolya Soosaar pressiteates.
Soosaar lisas, et lisaks tööjõunappusest tingitud palgasurvele kasvas tööjõu ühikukulu 2015. aasta esimesel poolel mitmel tegevusalal ka välisšokkide mõjul, mis kahandasid mitme tegevusala ettevõtete kasumit. "Sellisteks šokkideks võib näiteks pidada energiasektori jaoks madalaid energiahindu maailmaturul, madalat piima hinda ja seakatku epideemiat põllumajanduses ning Venemaa sanktsioonide tõttu vähenenud transiitkaubandust veonduses," ütles ta.
Soosaar märkis, et tööealiste arvu kahanemisest hoolimata kasvas 2015. aasta esimesel poolel tööjõu hulk majanduses. "Töötajate palgaläbirääkimiste positsioon tugevnes, millele viitab see, et sama tootlikkusega töö eest maksti kõrgemat palka. See omakorda motiveeris inimesi tööturul osalema."
Eesti Panga ökonomisti Orsolya Soosaar teatel oli hõive aastakasv 2015. aasta esimesel poolel kiire, kuid tõenäoliselt kergitas seda 2014. aasta juulis jõustunud töötamise registri mõju. Tänu registreerimiskohustusele liikus osa varem varimajanduse töötajaid ametlikku hõivesse. Kvartaliarvestuses on hõive kasv vähenenud 2015. aastal märgatavalt, koos majanduskasvu pidurdumisega.
Keskmine brutokuupalk tõusis 2015. aasta esimesel poolel märksa aeglasemalt kui 2013. aastal, kuid veidi kiiremini kui 2014. aasta keskpaigas. Palgatõus kiirenes osalt tänu kollektiivsetele kokkulepetele avalikus sektoris valdkondades nagu haridus ja meditsiin, teatas BNS.
