Aasta lõpus kehtestas valitsus 2019. aasta sisserände piirarvuks 1315. Sisserände piirarvuga reguleeritakse elamislubade hulka, mis antakse välismaalastele siin töötamiseks, ettevõtluseks ja välislepingu alusel Eestis elamiseks.
Politsei alustas töötamiseks ja ettevõtluseks 2019. aastal antavate elamislubade taotluste vastu võtmist lõppenud aasta detsembrist. Kohe detsembri esimestel nädalatel esitati nendel alustel elamisloa saamiseks üle tuhande taotluse. Aasta lõpuks oli elamisloa saamiseks esitatud 1300 inimese dokumendid ning täna ületab taotluste arv sisserände piirarvu.
PPA identiteedi ja staatuste büroo nõunik-ekspert Liis Valk selgitas, et kuigi osa praeguseks esitatud taotlustest saab ka keelduva otsuse, täitub sisserände piirarv suure tõenäosusega kohe aasta alguses. „Politsei teeb taotluste kohta otsused dokumentide esitamise aja järjestuses ning seda kuni sisserände piirarvu täitumiseni. Kõik piirarvust üle jäänud taotlused saavad keelduva otsuse ning sel aastal rohkem taotlusi esitada ei saa,“ rääkis Valk.
Valgu sõnul teavitab politsei tööandjaid ka otse sellest, et sisserände piirarv on täitunud. „Saadame infokirja ettevõtetele, kes on varasemalt näidanud huvi välismaalaste värbamise vastu. Lisaks elamisloa alusel töötamisele on võimalik välismaalasi lühiajaliselt tööle võtta viisa alusel ning selline töötamine tuleb tööandjal registreerida PPA-s. Viisa alusel Eestis ettevõtlusega tegelemiseks eraldi PPA luba vaja pole,“ selgitas Valk.
Sisserände piirarvu täitumine ei mõjuta õppimiseks elamisloa taotlejaid, Euroopa Liidu kodanikke ja nende perekonnaliikmeid, Ameerika Ühendriikide ja Jaapani kodanikke. Lisaks ei kuulu piirarvu alla inimesed, kes tulevad Eestisse tööle teadlaseks, õppejõuks või info- ja kommunikatsioonitehnoloogia erialale, kes on tippspetsialistid või asuvad tööle iduettevõttesse, planeerivad iduettevõtlusega Eestis tegelema hakata või tegutsevad suurinvestorina. Samuti ei piira kvoodi täitumine pereliikme juurde Eestisse tulijate elamisloa taotlemist.
