Jõemaa sõnul on käärid sektori tööjõuvajaduse ja koolilõpetajate arvu vahel endiselt suured. Lahendusena näeb liit ümberõpet ja võõrtööjõu palkamist – samas peavad paljud ettevõtted välistööjõu kasutamiseks aga kõigepealt tegelema oma töökultuuri muutmisega. Liidu 2013. aastal tehtud uuringu kohaselt on sektori tööjõuvajadus aastani 2020 sõltuvalt arengustsenaariumist vähemalt 4000 IKT-spetsialisti ja praeguseks pole olukord kuigivõrd muutunud.
"Kui sinna kõrvale panna koolide lõpetajate hulk, siis tekivad tegelikult käärid kooli lõpetajate ja tegeliku vajaduse vahel," ütles BNS-ile Jõema, kelle sõnul on kõrgkoolide vastuvõtt 2013. aastast natuke kasvanud. "Oleme saavutanud olukorra, kus vastuvõtt meie valdkonnas on jäänud stabiilseks olukorras, kus laste arv langeb. Oleme koostamas mõningaid ümberõppeprogramme, et pakkuda neid riigile uute meetmete sisendina."
Jõema sõnul on olulised kõik kolm meedet: kutse- ja kõrghariduse lõpetajate hulga ning kvaliteedi tõstmine, ümberõpe IKT-valdkonda koos täiendkoolitusega; ja kolmandaks välistööjõu suurem kaasamine. "Siin ei saa loota ainult ühe asja peale," ütles Jõema ja lisas, et ümberõppe kaudu võiks sektorisse väga palju töötajaid juurde tuua. "Siin peab muidugi rääkima erinevatest tasemetest. Kui me räägime IKT-spetsialistist puhtalt IT-sektorile, siis eeldus on see, et ta on ikkagi juba varem omandanud kõrghariduse ja tuleb omandama mingit teist elukutset, kus on vaja IT ja kommunikatsiooni poolt, ja tuleb selleks ümber õpetada."
Sellist ümberõpet on Jõema sõnul kolme kuuga teinud näiteks Codeborne ja Tieto, suvekoolina Nortal.
"Ettevõtted on muidugi väga tugeva selektsiooni teinud, et keda nad üldse on tahtnud nendele kursustele," ütles Jõema. "Me loodame, et selliseid programme õnnestub oluliselt suurendada."
Et Eesti ettevõtted tooksid riiki rohkem välistööjõudu, on Jõema sõnul vaja neid kõigepealt juhendada, kuidas oma töökultuur multikultuurseks ja ingliskeelseks muuta. "See on tegelikult ettevõtete jaoks väljakutse, et kuidas seda muuta. Seejärel on selge, et välistööjõudu hakatakse kordades rohkem palkama," rääkis Jõema.
Palgad Eesti ITK-sektoris on Jõema sõnul juba konkurentsivõimelised, eriti kui võrrelda hindu Eestis ja hindu mujal. Samas on veel mitmeid poliitilisi meetmeid, mida riik võiks rakendada.
"Need asjad, mida me siin oleme poliitikutele rääkinud, on ikkagi sotsiaalmaksuerisused võõrtööjõule, mida ei ole praegune koalitsioon kuulda võtnud. Need muidugi annaksid Eestile veel rohkem konkurentsieeliseid teiste riikidega võrreldes. Näiteks Saksamaal on väga tõsised maksusoodustused," selgitas Jõema.
IKT-alase hariduse vallas huvitaks liitu Jõema sõnul pigem see, et jätkuks IT akadeemia programm, mis on täiendav rahastus IKT erialadele. "Selle rahastamine ja maht võiks suureneda ja seeläbi saaks ilmselt mõjutada väljalangevuse vähenemist. Kui kvaliteeti saab paremaks, rahastust saab paremaks, siis on võimalik tööd teha," sõnas ta.
