Euroopa Komisjon avaldas kolmapäeval iga-aastase analüüsi liikmesriikide majandusliku ja sotsiaalse olukorra kohta. Eestis makromajanduslikku tasakaalustamatust ei esine ning riigieelarve on vastavuses Euroopa Liidu eelarvereeglitega, vahendab BNS.
Eestis on üks EL-i kõige paremini toimiv tööturg, kuid tööealise elanikkonna vähenemine ning jätkuv tootlikkuse kasvu ületav tööjõukulude suurenemine võib vähendada riigi konkurentsivõimet. Kuna Eesti väike ja avatud majandus sõltub paljuski välishindadest, kajastub tugev palgakasv ettevõtete kasumlikkuse vähenemises, mis võib pärssida investeeringuid, eelkõige Eesti töötleva tööstuse sektorisse, märkis Komisjon.
Ettevõtete ebapiisavad investeeringud tehnoloogia arendamisse ja teadussaavutuste ebapiisav turustamine reaalmajanduses on peamised probleemid, mis pidurdavad tootlikkuse kasvu ja potentsiaalse majanduskasvu edendamist. Eesti majanduses domineerivad traditsioonilised majandussektorid, kus teadus- ja arendustegevuse osakaal on väike, seisab analüüsis. Ebavõrdsus, suhteline vaesus ja sotsiaalne tõrjutus on Eestis järg-järgult kasvanud. Sissetulekute ebavõrdsus on Eestis viimastel aastatel suurenenud ja ulatub oluliselt üle Euroopa Liidu keskmise. Hüvitiste, eelkõige pensionite, sotsiaaltoetuste ja töötushüvitiste kasv jääb Komisjoni hinnangul maha turupõhise sissetuleku kasvust.
