Hoolduspuhkuse peab tööandjaga vaid kooskõlastama
Väljatöötamise kavatsuse kohaselt saavad õiguse kasutada 5 tööpäeva hoolduspuhkust kõik töötajad, kes hooldavad kohaliku omavalitsuse poolt määratud hooldusvajadusega täisealist inimest, mitte ainult sügava puudega täisealist inimest hooldavad töötajad.
Lisaks näeb sotsiaalministeeriumi plaan ette, et edaspidi saab töötaja ise taotleda hoolduspuhkust sotsiaalkindlustusameti iseteeninduskeskkonnas ehk töötaja ei pea enam puhukust taotlema tööandja kaudu. Seejuures peab töötaja hoolduspuhkuse kasutamise tööandjaga kooskõlastama. Hetkel ei ole aga teada, kas kooskõlastamine tähendab lihtsalt tööandja teavitamist või peab tööandja puhkuse kasutamiseks andma nõusoleku. Koda palus sotsiaalministeeriumilt selle kohta täiendavaid selgitusi.
Etteteatamise tähtaeg võiks olla 14 päeva
Kuna sotsiaalministeeriumi ettepaneku kohaselt laieneb inimeste ring, kel on õigus kasutada hoolduspuhkust, siis on koja hinnangul väga oluline lisada seadusesse nõue, et töötaja peab hoolduspuhkusele minemisest tööandjat ette teavitama. Näiteks kui töötaja teavitab hoolduspuhkusele jäämisest tööandjat päev enne või alles puhkuse alguse päeval, siis ei ole tööandjal piisavalt aega töö ümber korraldamiseks, mille tõttu võib vanadekodus olla puudu hooldaja või kooli sööklas kokk. Seega tegi kaubanduskoda ettepaneku, et hoolduspuhkuse etteteatamise tähtaeg peab olema vähemalt 14 päeva, kui pooled ei ole kokku leppinud teisiti. Lisaks rõhutas koda ministeeriumile saadetud kirjas, et tuleb läbi mõelda, kuidas jõuab tööandjani teave töötajatest, kellel on õigus hoolduspuhkusele.
Tööandja ei pea hoolduspuhkuse tasu enam arvutama
Kaubanduskoda toetab sotsiaalministeeriumi ettepanekut muuta hoolduspuhkuse tasu hüvitamise korda nii, et hoolduspuhkuse tasu hakkab arvutama ja hüvitama sotsiaalkindlustusamet. Selline muudatus vähendab tööandjate halduskoormust, sest tööandjal ei ole enam vaja arvutada hoolduspuhkuse tasu ega taotleda hüvitatavat summat sotsiaalkindlustusametilt.
Sotsiaalmaksu tasumine sotsiaalmaksu kuumäära ületavalt osalt
Kaubanduskoda toetab sotsiaalmaksu erisuse loomisel kavatsuses välja pakutud lahendust, mille kohaselt peab kohalik omavalitsus maksma sotsiaalmaksu kuumääralt inimese eest, kes hooldab hooldusvajadusega inimest või last ning tööandjal on kohustus tasuda sotsiaalmaksu hooldaja eest ainult sellelt töötasu osalt, mis ületab sotsiaalmaksu kuumäära. See tähendab, et kui töötaja töötasu on näiteks 800 eurot, siis kohalik omavalitsus tasub sotsiaalmaksu (33%) 584 eurolt ning tööandja tasub sotsiaalmaksu 216 eurolt. Seega on tegemist hetkel kehtiva seadusega, mille kohaselt peab tööandja töötaja eest tasuma sotsiaalmaksu töötaja töötasult ning sotsiaalmaksu kuumäärast väiksema palga puhul sotsiaalmaksu kuumääralt, võrreldes olulise muutusega. Samas rõhutas kaubandus-tööstuskoda, et on vaja reguleerida, kuidas jõuab info töötajatest, kes hooldavad hooldusvajadusega inimest, tööandjateni. Näiteks võiks tööandjatel olla võimalus teha infosüsteemist päringuid.
Sotsiaalministeeriumi esialgse ajakava kohaselt jõustuvad plaanitavad muudatused 2023. aasta 1. juulil ning osaliselt ka 1. jaanuaril 2024. aastal, kuid hetkel ei ole teada, millised muudatused jõustuvad 2023. aastal ja millised 2024. aastal.
