Selle veaparanduse tegemise vajadusele on juhtinud tähelepanu ka õiguskantsler (http://oiguskantsler.ee/et/oiguskantsler-juhatuse-liikmel-peab-olema-oigus-tootuskindlustushuvitisele).
Asi puudutab neid inimesi, kes püsiva palgatöö kõrval on ka ettevõtluses tegevad. Kui sellised inimesed palgatöö kaotavad, siis pole neil õigust saada töötuskindlustushüvitisi, kuigi nad on pikka aega tasunud kindlustusmakset ning nad on kaotanud sissetuleku. On mitmeid põhjuseid, miks praegune kord on ebaõiglane ja väär.
Võti olukorra mõistmises ja lahendamises seisneb arusaamises, et tegemist on kindlustusega. See tähendab, et kui kindlustatu on täitnud omapoolsed tingimused ja tekib kindlustusjuhtum, siis on kindlustatul ka õigus hüvitisele. Töötukindlustuse puhul on kindlustusjuhtumiks tööta jäämine. Ehk kui nõuete kohaselt töötukindlustustasu maksnud isik jääb tööta ja kaotab sissetuleku, siis on tal ka õigus töötuhüvitisele ja tööturuteenustele. Asjaolu, et inimene on mingi ettevõtte omanik või ettevõtte juhtorgani liige, ei näita, et ta saaks tulu või et tal oleks töö. Asjale tuleb läheneda sisuliselt, mitte formaalselt.
Asjaolu, et mõned isikud on süsteemi kasutanud ebaausalt tulu saamiseks, et tähenda, et tuleb karistada paljusid. Ebaausalt töötukindlustuse hüvitise saajaid on ka nende seas, kes pole kunagi ettevõtjad olnud. Kahtlustan, et neid, kes lisaks hüvitise sissekasseerimisele käivad mustalt tööd tegemas, on kordades enam, kui kunagi on olnud neid, kes ettevõtte juhtkonda kuulununa on endale töötuhüvitise nihkerdanud, kuigi neil sisuliselt sellisele hüvitisele saamise õigus puudus. Petturite tabamiseks tuleb rakendada kontrollisüsteeme, mitte karistada inimesi, kes tahavad olla ja ongi seaduskuulekad.
Praegune regulatsioon karistab neid ettevõtlikke inimesi, kes on hakanud ettevõtjaks põhitöö kõrvalt või peresid ja seltskondi, kus tegutsetakse koos ettevõtet looma asudes. Ettevõtte alustamine ei ole paljude jaoks lihtne – siin on palju finants- ja äririske, teadmatust ja ebakindlust edu osas. Praegune töötuskindlustuse regulatsioon karistab aga just selliseid, võib-olla mitte väga riskijulgeid, vaid pisut ettevaalikke ettevõtlusega alustanud inimesi. Seadusandlus ei tohi olla selline, mis ettevõtlusest eemale peletab, kuid praegune töötuskindlustuse regulatsioon just seda teeb.
Justiitsministeeriumi ettepanek töötuskindlustuse osas (EPL 21.jaanuar 2016) ei lahenda probleemi, vaid teeb asja veelgi segasemaks. Lahendus on praegu seaduses oleva piirangu kaotamine inimestele, kes on põhitöö kõrval ka mõne ettevõtte omanikud või nende juhatuse liikmed.
