Esmaspäeval kohtusid Ossinovski ning ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Urve Palo iduettevõtetega. Kohtumise eesmärgiks oli arutada idufirmade kui uue aja ettevõtete ja riigi vahelist koostööd, teatas sotsiaalministeerium.

Ministrid arutasid paneeldiskussioonis Jobbaticali tegevjuhi Karoli Hindriksi ja Taxify Martin Villigiga tulevikutööga seotud kitsaskohtadest töö- ja ettevõtluspoliitikas, seehulgas kvalifitseeritud töötajate leidmisest ning ligipääsust sotsiaalkaitsele mittetraditsiooniliste töövormide puhul.

"Inimesed ei liigu tänapäeval mitte ainult erinevate töökohtade vahel, vaid töötavad korraga mitmel erineval viisil, näiteks teevad mitmes kohas lisatööd mõne lepingu alusel. Teatud hetkedel jäävad erinevate paindlike vormide vahel liikudes töötajad ravikindlustusest ilma," Ossinovski.

"Praegu on Eestis rohkem kui poolsada erinevat alust ravikindlustuse saamiseks ning see näitab selgelt, et kehtiv süsteem ei vasta muutuvale töösuhte olemusele. Seetõttu tuleks tõstatada arutelud universaalse ravikindlustuse kehtestamise üle, et sotsiaalkaitse puudumine ei saaks edaspidi takistuseks tulevikutöö võimaluste rakendamisel," lisas Ossinovski.

Olukorras, kus aina rohkem töötajaid ei tasu püsivalt traditsioonilisi tööjõumakse, tekib probleem nii solidaarse turvavõrgu kui üksikute inimeste kindlustatusega. Ministrid kirjeldasid tulevikutöö väljakutsetena maksukogumist, kuidas tagatakse see, et ebavõrdsus ei suureneks, kuidas suudetakse korraldada tööks ülivajalik elukestev õpe ning kuidas on tagatud sotsiaalkaitsesüsteemid.

Lisaks pakuti välja lahendusi küsimusele, kas muutuvate töösuhete kontekstis on vaja ühendada omavahel lahti tööjõumaksud ja sotsiaalne turvavõrk ning kuidas sellisel juhul riigieelarvet tasakaalustada. Tulevikutööga seoses olid fookuses ka töötajate oskused ja oskuste lõhe. Juba praegu on riik astunud samme, et aidata ettevõtetel toetada töötajate ümberõpet. Sel aastal on töötukassa pakutavateks toetatavateks valdkondadeks teiste hulgas ka informatsiooni- ja kommunikatsioonitehnoloogia.

Idufirmade juhid tõid välja ka küsimused seoses töötajate palkamisega väljaspool Eestit. "Eesti idufirmad on olnud väga edukad välisinvesteeringute kaasamisel, samas on neil mitmed investeeringud jäänud Eesti bürokraatlike piirangute tõttu saamata. Mistõttu on mitmed suurimad startupid viinud oma peakontori Eestist ära ja suurimad investeeringud on kaasatud just välisriikides asuvatesse juriidilistesse kehadesse," ütles Palo.

"Selleks, et meie idud panustaksid Eesti majandusse ning saaksid investeeringuid kaasata ka kodumaal, on vaja leevendada äriseadustikus seatud nõudeid. Konkreetsed ettepanekud töötame välja koostöös ettevõtjate, justiits- ja rahandusministeeriumiga sel sügisel," märkis Palo.