Töötuse määr jäi selle aasta teises kvartalis umbes samale tasemele nagu esimeses kvartalis. Tavaliselt on tööpuudus tänu hooajalistele teguritele kevadkuudel väiksem kui talvel, mis tähendab, et hooajalisi tegureid arvesse võttes töötus kasvas. Statistikaameti Eesti tööjõu-uuringu järgi oli selle taga asjaolu, et tööturul osales varasemast suurem osa tööealisi.
Töötukassa andmed registreeritud töötuse kohta annavad olukorrast veidi vähem optimistliku pildi kui varem. Kuigi registreeritud töötute arv aasta võrdluses veel kahaneb, siis kuises võrdluses hakkas nende arv juunis ja juulis suurenema. Aastataguse ajaga võrreldes registreeritakse iga kuu uusi
töötuid rohkem ning registrist lahkub vähem inimesi, kes on leidnud töökoha.
Statistikaameti 1,9% suurust majanduskasvu kiirhinnangut arvestades tööviljakuse vähenemine teises kvartalis pidurdus. Maksu- ja Tolliameti andmetel aeglustus samal ajal keskmise maksustatud palgaväljamakse kasv. See viitab kaua aega tugevana püsinud palgasurve leevenemisele. Palgafondi
osakaal SKPs küll suurenes, kuid märksa aeglasemalt kui veel eelmises kvartalis.