"Pimedatel ja väga väikese nägemisjäägiga inimestel, kelle töövõime kaotuse protsent on praegu 90−100 ning kes endale kõrgendatud nõudmisi esitades töötavad, ei ole kindlust, et neile ei määrata järgmisel hindamisel töötamise tõttu osalist töövõimet. Riigikogus esimese lugemise läbinud töövõimetoetuse seaduse eelnõu kohaselt on puuduva ja osalise töövõimega inimeste toetuste vahe 140 eurot, kuid näiteks nägemispuudega massööride, komplekteerijate ja harjavalmistajate töötasu on samas suurusjärgus," ütles ta.
"Kuigi töövõimereformi eesmärk on õige, on selles nägemispuudega inimeste jaoks olulisi puudusi. Pimedatel on väga raske avatud tööturule jõuda, kuid reformikavas ei ole välja töötatud vajalikke meetmeid kaitstud töökohtade ja paindlike töövormide loomiseks. Puudub seaduste tugi eraalgatusel põhinevate puudespetsiifiliste teenuste arendamiseks, samuti puuetega inimeste omaalgatuse, näiteks mõnda probleemi lahendava sotsiaalse ettevõtluse toetamiseks. Puudub ka puudespetsiifilisi vajadusi arvestava kestliku tugisüsteemi rakenduskava," lisas Kasesalu.
"Nende probleemide lahendamiseta võib töötavatest nägemispuudega inimestest suure osa töötamine lõppeda. Mittetöötavate pimedate ja vaegnägijate tööleasumise soov aga hoopis kaduda," sõnas ta.
