Tulenevalt töölepinguseadusest peab töötaja nädalas puhkama vähemalt 48 tundi järjest. Summeeritud tööaja arvestuse korral peab töötaja nädalas saama puhata vähemalt 36 tundi järjest. Teistsugused kokkulepped on tühised.
Tööinspektsiooni töösuhete osakonna juhataja Meeli Miidla-Vanatalu sõnul on puhkeaja reeglite eiramine oluline rikkumine, mis kahjustab töötaja tervist. „Peamisteks murekohtadeks võib nimetada, et töövahetuste pikkused on pikemad kui 13 tundi, kahe töövahetuse vahele jääv puhkeaeg on vähem kui 11 tundi, valveaega kuritarvitatakse või ei võimaldata iganädalast ja igapäevast puhkeaega, mille tulemusena töötavad inimesed üle 200 tunni kuus,“ lisas Miidla-Vanatalu.
Seadus eeldab, et iganädalane puhkeaeg on laupäev ja pühapäev, kuid töötaja ja tööandja võivad kokku leppida ka teisiti. Näiteks võib tööajakava alusel töötavale isikule anda puhkeaega ühel nädalal esmaspäeval-teisipäeval ja järgmisel nädalal neljapäeval-reedel. Oluline on, et puhkepäevad oleksid järjestikku.
Iganädalane ja -päevane puhkeaeg on kehtestatud töötaja tervise huvides. Vähene puhkeaeg mõjub halvasti nii füüsilisele kui ka vaimsele tervisele. Väsinud töötaja tähelepanu ja keskendumisvõime väheneb. Eriti kurioossed on juhtumid, kus kõrgendatud ohuga ettevõtetes, näiteks tootmises või metsanduses, ei võimaldata töötajatele piisavalt puhkeaega ja seeläbi suureneb tööõnnetuse risk.