Sotsiaalministeeriumi tellitud uuringust selgus, et töötervishoiuteenuse puhul on hulk muresid, mis vajavad lahendamist. Näiteks ei ole tööandja ja töötervishoiuarsti koostöö piisav ning tervisekontrolle ostetakse sageli pakettidena, st need ei lähtu konkreetsest töökeskkonnast. Tagajärjeks on see, et tervisekontrolli tulemustega pole midagi peale hakata – need ei ole suunatud konkreetsele töökeskkonnale, mistõttu ei oska tööandja nende põhjal ka tööl midagi parandada. Soovida jätab ka teenuse regionaalne kättesaadavus ning üht-teist muudki.
Regulatsiooni on plaanis muuta
Sotsiaalministeerium koostas töötervishoiu ja tööohutuse seaduse muudatuste väljatöötamise kavatsuse, kus pakub välja lahendusi tekkinud muredele. Muudatuste planeeritav jõustumisaeg on 2022. aasta teises pooles. Osa kavatsuses toodud ettepanekuid on positiivsed, osa suurendaksid aga tööandja kulusid.
- Tervisekontrolli otsused muutuvad digitaalseks ja ka otsuste vorm muutub selgemaks. See projekt on juba töös ja tulevikus jõuavad tervisekontrolli otsused tööandjani tööelu infosüsteemi kaudu. See tähendab, et jääb ära paberdokumentide edastamine ja säilitamine. Positiivne on ka see, et kavatsuse järgi saavad erinevad arstid võimaluse omavahel e-konsulteerida, mis tähendab, et tiheneb koostöö.
- Püütakse lahendada teenuse kättesaadavusega seotud probleemi. Näiteks saavad väljatöötamiskavatsuse kohaselt teatud uuringuid edaspidi teha ka töötervishoiuõed.
Parandamaks teenuse kättesaadavust üle Eesti, pakub ministeerium lahendusena välja, et töötervishoiuarstil tekib võimalus minna teenust osutama teiste arstide ruumidesse, kus tal endal tegutsemiskohta ei ole. Mingit kohustust tal sinna minna või teisel arstil teda sinna lubada siiski ei tekiks.
Muudatusel on kindlasti teatud positiivne mõju, kuid see ei ole siiski piisav. Koda saatis ministeeriumile ametlikud seisukohad ja tegi ettepaneku kaaluda ka seda, et piirkondades, kus töötervishoiuteenus ei ole mõistlikult kättesaadav ja töökeskkonna ohutegurid on n-ö lihtsamad, võiks tervisekontrolli teha ka perearst, konsulteerides vajaduse korral töötervishoiuarstiga. Juhul kui selgub, et on vaja põhjalikumat kontrolli, saab töötaja suunata töötervishoiuarsti juurde.
- Laieneb tervisekontrolliga seotud teenuse sisu. Selleks, et töötervishoiuarst ja tööandja teeksid rohkem koostööd ja et tervisekontrollid lähtuksid konkreetsest töökeskkonnast, võiks ministeeriumi hinnangul tekkida tööandjal edaspidi kohustus lisaks tervisekontrollile tellida töötervishoiuarstilt ka ettevõtte tervikuna analüüsimist, töökeskkonna külastust ning konsultatsiooni.
Koda seda muudatust ei toetanud. Töötaja tervisesse panustamine ja kvaliteetne tervisekontroll on kahtlemata tähtsad, aga siin tuleks keskenduda eelkõige probleemi algsetele põhjustele. Kuna probleemi põhjus on üldplaanis selles, et tööandjate riskianalüüsid ei kajasta töökeskkonna tegelikku olukorda ning tervisekontrolli otsused ei aita praktikas töökeskkonda paranda, siis olekski asjakohasem keskenduda kõigepealt just riskianalüüside üle järelevalve tõhustamisele ning tervisekontrolli otsuste selgemaks ja põhjalikumaks tegemisele. Põhjalikumad otsused võimaldavad tööandjal paremini aru saada, kuidas töötaja jaoks töökeskkonda parandada.
- Kutsehaiguste loetellu soovitakse lisada psühhosotsiaalsest ohutegurist põhjustatud haigus. Selline muudatus tähendaks sisuliselt seda, et edaspidi, kui töötervishoiuarst diagnoosib töötajal haiguse, mille põhjustas näiteks ebavõrdne kohtlemine või monotoonne töö, ja selgub, et tööandja ei võtnud terviseriski vähendamiseks tarvidusele piisavalt abinõusid, saab töötaja nõuda tööandjalt kahju hüvitamist.
Koda juhtis ministeeriumi tähelepanu sellele, et praktikas on äärmiselt keeruline leida põhjuslikku seost psühhosotsiaalsete ohutegurite ja kutsehaiguse kujunemise vahel. Tööalased ja isiklikud vaimse tervisega seotud probleemid võivad omavahel tihedalt seotud olla. Seega on oluline, et koos selle muudatusega saaksid kirja ka konkreetsed mõõdikud.
Koja ettepanek: tervisekontrolli võiks teha perearst
Koda tegi ministeeriumile täiendava ettepaneku, et tööandjal võiks olla võimalus saata teatud juhtudel oma töötaja tervisekontrolli läbima töötaja perearsti juurde tavapärase külastuse raames. Selline võimalus võiks olla siis, kui tegemist on kontoritöötajaga ja töökoha riskitegurid on väiksemad ning ettenähtavad või siis, kui on vaja teha esmane kontroll enne tööle asumist (nt öötöötaja või kemikaalidega kokkupuutuva töötaja puhul).
Sellise võimaluse olemasolu oleks mõistlik mitte ainult tööandja, vaid ka töötaja vaatenurgast. Perearstid on töötervishoiuarstidega võrreldes kättesaadavamad ning perearsti ja töötaja vahel on ilmselt välja kujunenud pikaaegsem usalduslik suhe, mistõttu võiks eeldada, et perearst teab töötaja terviseolukorda paremini.
