"2015. aastal teatati tööinspektsioonile 4774 tööõnnetusest, millest 3800 juhul said töötajad kerge kehavigastuse, 958 juhul raske kehavigastuse ning 16 tööõnnetust lõppes töötaja surmaga," on kirjas kolmapäeval tutvustatud raportis. Võrreldes 2014. aastaga kasvas registreeritud tööõnnetuste arv 130 võrra.
2015. aastal registreeriti 79,6% tööõnnetustest kergete tööõnnetustena.
"Muret teeb, et kergeid ja raskeid kehavigastusi põhjustanud tööõnnetuste arv kasvas pea sama palju – kergete arv kasvas 67 ja raskeid vigastusi põhjustanud tööõnnetuste arv 63 juhtumi võrra," seisab raportis.
Raskete tööõnnetuste arv kasvas aastaga 7%. "Varasema perioodiga võrdluses, mil raskeid tööõnnetusi oli 15% rohkem, on tegemist väikse positiivse arenguga, mida osaliselt saab panna ka suurenenud järelevalve mahu ja kvaliteedi tõusu arvele," leiab tööinspektsioon.
Surmaga lõppenud tööõnnetused jäid 2014. aastaga samale tasemele. Eestis registreeriti 16 töötaja surmaga lõppenud juhtumit, mis kvalifitseerusid tööõnnetuseks. Töösurmadeks aga ei kvalifitseerita juhtumeid, kus töötaja sureb töökohal äkitselt terviserikke tagajärjel.
"Samas oleks töötaja surmani viinud juhtumit mõnel puhul olnud võimalik ära hoida töötaja õigeaegse tervisekontrolli suunamisega," rõhutab inspektsioon.
Tööõnnetuste arv ei suurenenud aga oluliselt, kui seda võrrelda töötajate arvuga. Kui 2014. aastal oli 100 000 töötaja kohta 743 tööõnnetust, siis eelmisel aastal oli selliseid juhtumeid 100 000 töötaja kohta 745.
Eelmisel aastal kasvas hõivatute arv võrreldes 2014. aastaga 3% ehk 16 000 inimese võrra. Tööhõive ja tööjõus osalemine oli mullu kõrgem kui 2014. aastal.
Tööinspektsioon rõhutab, et tööõnnetuste statistika põhineb ametlikult tööandjate esitatud tööõnnetuste raportite andmetel ning hinnanguliselt registreeritakse ametlikult Eestis tööõnnetusi mõnevõrra vähem, kui neid reaalselt aset leiab, vahendas BNS.
