"Alampalga kiire tõstmine pakutud tempos toob mõjud aga kaasa kohe – ettevõtted lahkuvad, kümned tuhanded maksumaksjad muutuvad hoopis toetuse saajateks, seejuures satuvad raskustesse just väljaspool Tallinna ja Harjumaad elavad inimesed, kellele ei ole kodukandis tihti uut tööd pakkuda isegi ümberõppe korral. See toob kaasa ääremaastumise süvenemise ning võib suurendada ka väljarännet Eestist," ütles tööandjate keskliidu juht Toomas Tamsar BNS-ile.
Ametiühingute juht Peep Peterson kirjutas kolmapäeval Eesti Päevalehes, et alampalga kiirem tõus tooks kaasa majanduskasvu. Samuti tegi Peterson kolm ettepanekut, millega tõsta töötajate kvalifikatsiooni. Ettepanekute kohaselt peab iga täiskasvanud töötaja viie aasta jooksul saama arendava koolituse, et oma erialal tõhusamalt tegutseda, või piisavalt toetust, et vahetada eriala tootvama vastu; tuleb leida võimalus, kuidas tuua innovatsiooni-investeeringud just Eesti väike- ja keskmiste ettevõtete põhikapitali, kasutades Junckeri 300 miljardi eurost investeerimisplaani. Lisaks peab oluliselt laiendama kvaliteetse turundus- ja juhtimisnõu andmist kohalikele ettevõtetele, et suurendada nende oskusi uute turgude leidmisel ja tootmise nüüdisaegsemal korraldamisel.
"Ametiühingute kolmest ettepanekust Eesti majanduse ergutamiseks on kaks täiesti mõistlikud ja nende suunas töötavad ka tööandjad. Oleme vägagi nõus ka sellega, et töötajate koolitamisele ja arendamisele tuleb senisest rohkem tähelepanu ja vahendeid suunata, kuid erinevalt ametiühingutest leiame, et see peaks siiski toimuma väga sihitult ning konkreetse töötaja vajadustest lähtuvalt. Ühise kapaga kõigile tarkuse pähevalamine ei toimi," rääkis Tamsar.
Samas sellega, et miinimumpalga tõstmine endaga Eesti majanduse kasvama paneks, nagu kirjutab Peterson, Tamsar ei nõustu. "Veider, et just ametiühingud on need, kes pakuvad välja majandusime, mille poole liikudes on nad nõus maha jätma kümneid tuhandeid inimesi. Ja et tööandjad on need, kes peavad kutsuma üles tasakaalukusele ja muretsevad nende inimeste töökohtade säilimise pärast," sõnas Tamsar. "Teel targa majanduse poole on paratamatus, et madalat kvalifikatsiooni nõudvad töökohad aegamööda kaovad, kuid see üleminek peab olema võimalikult valutu. Ametiühingud aga ütlevad oma ettepanekuga põhimõtteliselt seda, et suur osa nende endi liikmeid ja nende töö ja panus ei ole Eestile vajalik."
