Järgnevalt Tööandjate Keskliidu kommentaarid paindlikkuse teemadel:
1.Tähtajalised töölepingud
Eelmise aasta lõpus saatis sotsiaalministeerium arvamuse avaldamiseks võimaliku lahenduse järjestikuste tähtajaliste lepingute sõlmimiseks. Tööandjate Keskliidu liikmed pidasid eelnõuga planeeritavat muudatust positiivseks, kuid leidsid, et see ei lahenda pikema kestusega projektipõhiste tööde teostamise probleemi.
Kahjuks saatis sotsiaalministeerium 11.03.2022 a. justiitsministeeriumile kooskõlastamiseks töölepingu seaduse § 10 täiendamise seaduse eelnõu ja seletuskirja, millega muudetakse tähtajaliste töölepingute sõlmimist paindlikumaks ainult töötuna arveloleku ajal ajutiselt töötavate töötajate puhul.
Seega ei muutu teiste töötajate ja tööandjate jaoks olukord mingilgi määral lihtsamaks.
Arvestades eeltoodut, peab Tööandjate Keskliit vajalikuks jätkata arutelusid, et lihtsustada kõikide töötajate puhul tähtajaliste töölepingute sõlmimist.
2. Muutuvtunni kokkulepped
Sotsiaalpartnerite läbirääkimiste tulemusel on võimalik alates 2021. aasta 15. detsembrist sõlmida muutuvtunni kokkuleppeid jaekaubanduses.
Tegemist on pilootprojektiga ning selle õnnestumisel kaalutakse muutuvtunnilepingute rakendamise laiendamist ka teistesse sektoritesse.
Tööandjate Keskliidul on hea meel, et selle teemaga sai algust tehtud. Paraku ei ole nimetatud kokkulepe pakkunud piisavat paindlikkust ning on suurematele tööandjatele liialt bürokraatlik. Samuti vajab selle rakendamine lisainvesteeringuid IT-süsteemidesse, mida pilootprojekti lühikese kestuse jooksul ei ole mõistlik teha.
Liit teeb ettepaneku laiendada muutuvtunni kokkulepete võimaldamist kõigis sektorites, kuid vähem piiravatel ja lihtsamatel tingimustel kui jaekaubanduses kehtiv pilootprojekt.
3. Erisused iseseisva otsustuspädevusega töötajatele
Tervisekriisi tõttu on kaugtöö tegemine oluliselt kasvanud ja tõenäoliselt kasvab veelgi. Seejuures eelistavad paljud töötajad teha tööd nn töövälisel ajal ehk otsustada ise oma puhkeaja ja tööaja tasakaalu eest.
Kui töö saab korrektselt tehtud ja on selge, et töötaja suudab vastutada oma tööajakorralduse eest, võiks olla tööturu osapooltel õigus sõlmida vastav kokkulepe, millega anda töötajale iseseisev otsustuspädevus ning näiteks seada kohustuseks olla lihtsalt mingil ajal tööandjale kättesaadav.
Seega toetab Tööandjate Keskliit ettepanekut iseseisva otsustuspädevusega töötaja mõiste sätestamiseks töölepingu seaduses.
4. Valveaeg
Liit nõustub, et ettevõtjad peavad valveaja rakendamisel puhkeaja nõudeid liiga piiravaks, ning teeb samuti omalt poolt ettepaneku muuta töölepingu seadust selliselt, et see võimaldaks rakendada teatud töötajatele paindlikumat ja nende töö iseloomu arvestavat valveaega ehk kehtestada valveaja erand, mille korral ei rakendu puhkeaja nõuded, kui:- selles on töölepingus kokku lepitud;
- valveaja kestus 28-kalendripäevase ajavahemiku kohta ei ületa 130 tundi;
- piirangu kohaldamata jätmine ei kahjusta töötaja tervist ja ohutust.
Ettepanek on rakendada valveaja erandit kõigile töötajatele, kelle töö eeldab nn telefonivalves ehk on-call valves olekut ja kes saavad oma tööülesanded täita sidevahendite abil töökohale kohale minemata. Seda nii era- kui ka avalikus sektoris.
Konkreetsemalt oleks muudatuse sihtrühm töötajad, kelle põhiliseks tööülesandeks on kriitiliste tähtsusega info- ja kommunikatsioonitehnoloogia teenuste ning taristu järjepideva toimimise või infoturbe tagamine.
Sotsiaalministeeriumile ning Kaubandus- ja Tööstuskojale edastatud pöördumine.
