Pärast pandeemiat on tööandjate peamine ülesanne mitte jätta märkamata uue olukorra nüansse – arvesse tuleb võtta, et kriisi ajal on paljud töötajad kogenud teistsugust töötamise võimalust ega näe oma töötamise tulevikku enam nii nagu varem,

ütles EY partner Olesia Abramova pressiteates.

Ta märkis, et statistikaameti andmeil tõusis Eestis 2020. aastal kaugtöö tegijate arv märkimisväärselt võrreldes 2019. aastaga – kaugtööd tegi 2020. aasta lõpus üle 200 000 inimese, 2019. aastal aga 123 300.

"Ka statistikaamet tõi välja, et koroonaviiruse ja eriolukorra tulemusena on kaugtööst saamas tulevikus väga potentsiaalikas töötamise viis, mida kinnitab samuti meie uuring," toonitas Abramova. "Töötajate ootused on muutunud ning robustne naasmine "vana" korra juurde võib ettevõttes pingeid tekitada."

Abramova hinnangul näitavad uuringud, et kriisiaeg on tekitanud tööandjates ja töötajates eriarvamusi pandeemiajärgse töökeskkonna osas, eelkõige puudutab see arusaama kaugtöö, ärikultuuri ja tööviljakuse paindlikust käsitlusest.

"Päris tõde kaugtöö ja kontoritöö vahel selgub alles kolmanda laine lõpus: ettevõtete jaoks on äärmiselt oluline leida mõistlik tasakaal ettevõtte eesmärkide ning töötajate vajaduste-soovide vahel, seda enam kui talentide võitluses võidab kõige agiilsem. Ilmselgelt aga muutub töötajate hoidmine kaugtöö tingimustes üha raskemaks," lisas Abramova.

Uuringu põhjal ilmestab töötajate ja tööandjate erinevaid arusaamu see, et 72 protsenti tööandjaid on seisukohal, et ettevõtte töökultuur on pandeemia ajal paranenud, kuid sellega nõustub vaid 48 protsenti töötajaid. Samuti leiab 82 protsenti tööandjatest, et tööviljakust saab praegu mõõta kaugteel, sama arvab kõigest 67 protsenti töötajaid. Lisaks tahab 51 protsenti tööandjaid vähendada ettevõtlusega seotud reiside hulka, 66 protsenti töötajaid sooviks aga hoopis ärireiside taastamist.

EY uuring heidab pilgu ka võimalikele pandeemiajärgsetele töökeskkonna riskidele.

45 protsenti ettevõtjaid arvab, et üks suuremaid riske erinevate hübriid- ehk segatöö mudelite puhul on järgida õiglast suhtumist ja hinnangut nende töötajate suhtes, kellel on erinevad töötingimused – osa töötajaist peavad töö spetsiifika tõttu töötama kontoris ja fikseeritud tööajal, ent teiste puhul on võimalik paindlik käsitlus.

43 protsenti ettevõtjaid tunneb rahutust töötajate uute paindlike töötingimuste säilitamise suhtes. 

Uuring tehti käesoleva aasta juunis ja juulis ning selle käigus küsitleti 1083 tööandjat, kes esindasid 25 valdkonda maailma eri piirkondade üheksas riigis. Uuringus küsitleti ettevõtjaid, kelle alluvuses on 500–15 000 töötajat. See on täienduseks uuringule, mis käsitles tuleviku tööturgu töötajate vaatenurgast.