Vabade ja hõivatud ametikohtade koguarv oli 609 211, millest suurima osa moodustasid töötleva tööstuse, kaubanduse ja hariduse tegevusalad, teatas statistikaamet.
Vabu ametikohti oli kõige rohkem ehk 1244 töötlevas tööstuses. Avaliku halduse ja riigikaitse, hariduse ning tervishoiu ja sotsiaalhoolekande tegevusaladel oli vastavalt 1109, 1040 ja 1020 vaba kohta.
Statistikaameti analüütiku Argo Tarkiaineni sõnul moodustas vabade ametikohtade määr ametikohtade koguarvust 1,4 protsenti. Kõikidest vabadest ametikohtadest 40 protsenti olid avaliku sektori vabad ametikohad.
Tarkiainen lisas pressiteate vahendusel, et kõige kõrgem vabade ametikohtade määr oli 2,9 protsendiga avaliku halduse ja riigikaitse tegevusalal ning 0,1 protsendiga madalaim mäetööstuses.
Enamik vabadest ametikohtadest ehk 81 protsenti asusid Harju maakonnas, sealhulgas 69 protsenti neist Tallinnas. Järgnesid 6,7 protsendiga Tartu ja 2,4 protsendiga Pärnu maakond.
Vabade ametikohtade määr oli 1,9 protsendiga kõrgeim Harju ja 1,5 protsendiga Valga maakonnas ning 0,2 protsendiga madalaim Hiiu maakonnas.
Esimeses kvartalis võeti tööle 44 215 ja töölt lahkus 42 312 inimest. Tööjõu liikumist iseloomustav tööjõu käive ehk tööle võetud ja töölt lahkunute summa vähenes eelmise aasta esimese kvartaliga võrreldes 4 protsenti.
Nii tööle võetute kui ka töölt lahkunute arvu poolest olid eesotsas hulgi- ja jaekaubanduse, töötleva tööstuse ning ehituse tegevusalad. Kõigist töölt lahkunutest moodustasid tööandja algatusel lahkunud töötajad 16 protsenti,
lisas Tarkiainen.
