Suur osakoormusega töötavate õpetajate hulk on väikeste klasside ning madala õpilaste ja õpetajate suhtarvu varjukülg. Kui Eesti linnakoolide klassid on teiste uuringus osalenud riikidega võrreldes keskmise suurusega ning osakoormusel töötavate õpetajate hulk jääb enamasti alla 30%, siis maapiirkondade koolides töötab osalise tööajaga koguni pool õpetajatest.
Sunnitud osakoormusel töötamine mõjutab negatiivselt nii uute õpetajate tööleasumist maapiirkondadesse kui ka olemasolevate õpetajate motivatsiooni. „Kui õpetaja töötab osalise koormusega, tähendab see tema jaoks ka vastavalt madalamat töötasu,“ selgitas Haridus- ja Teadusministeeriumi asekantsler Mart Laidmets. „TALISe tulemused näitavad, et õpetajaid riigis tervikuna puudu ei ole, vaid peame looma täiendavaid võimalusi õpetajate ümberõppeks, mõistlikumaks töökorralduseks ning jätkama koolivõrgu korrastamist,“ lisas Laidmets.
Õpetajad on rahul oma tööga, kuid rahulolematud ameti staatusega
Nii koolijuhid kui õpetajad hindavad koolis valitsevat professionaalset kliimat valdavalt väga heaks. Võrreldes eelmise, 2008. aastal läbi viidud uuringuga on tunduvalt paranenud õpetajate hinnangud õpetajate ja õpilaste vahelistele suhetele. „Märkimisväärne on, et viie aastaga on 8 protsendipunkti võrra kasvanud nende Eesti õpetajate osakaal, kes nõustuvad, et enamikku õpetajaid huvitab õpilaste arvamus,“ ütles TALIS 2013 Eesti riiklik koordinaator Ülle Übius Innovest.
Uuringust ilmneb samas, et kuigi Eesti õpetajad ja koolijuhid on oma tööga ja ka oma kooliga üldiselt rahul, on nad rahulolematud õpetajaameti staatusega ühiskonnas – ainult 14% uuringus osalenud õpetajatest ja 12% koolijuhtidest usub, et õpetajaamet on ühiskonnas väärtustatud. Haridus- ja teadusminister Jevgeni Ossinovski sõnul ei ole õpetajaameti staatuse küsimus pelgalt küsimus palgast. „Õpetajate arusaam oma töö väärtusest on lisaks palga suurusele tugevasti sõltuv koolijuhi suhtumisest ning õpetajate positsioonist lastevanemate ja õpilaste silmis, kodu huvist ja toetusest õpilase arengule,“ ütles minister Ossinovski.
Minister lisas, et koolijuhi roll on koolikultuuri kujundamisel määrava tähtsusega, sest õpikeskkond sõltub ennekõike koolijuhist – kas ta väärtustab, motiveerib ja toetab õppijat ning võimaldab tema potentsiaalil välja areneda, kas õpetajate ning teiste koolitöötajate arengut toetatakse, kas kool teeb tulemuslikku koostööd kogukonna ja perega. „Selleks et Eesti koole juhiksid pädevad ja motiveeritud koolijuhid, kes tahavad ja suudavad ellu viia elukestva õppe strateegias kirjeldatud eesmärke on ministeerium välja töötamas koolijuhtide hindamise süsteemi, mis annaks võimaluse tagada kõrgetasemelise juhtkonna igale koolile.“
Eesti õpetajad on professionaalid
Rahvusvahelises võrdluses on Eesti õpetajad ühed pikaajalisema kogemusega spetsialistid oma kolleegide hulgas. 89% Eesti õpetajatest on akadeemilise kõrgharidusega ja 94% on läbinud õpetajahariduse või -koolituse ning valdavalt omavad ainetes, mida nad õpetavad, vastavat ainealast väljaõpet. Jätkuvalt on väljakutseks noorte ja meesõpetajate vähesus – alla 30-aastasi õpetajaid on 7,4% ning meesõpetajaid 15%.
Eesti õpetajad on ka aktiivsed enesetäiendajad ning vaid 19% uuringus osalenud õpetajatest ütleb, et neil puudub stiimul enesetäiendamisega seotud tegevustes osaleda. Koolituste sisu peavad õpetajad valdavalt mõjusaks ja tajuvad nendes osalemise takistusi vähemal määral kui TALISe riikide kolleegid keskmiselt.
Samas püsib jätkuvalt lõhe Eesti õpetajate tegelike õpetamispraktikate ning uskumuste vahel – kuigi õpetajad hindavad ja teavad õpilasi aktiveerivaid õpetamisviise, siis neid kasutatakse üldiselt teistest riikidest vähem. Enesetäiendamisviisidest on aktiveerivate meetodite kasutamise seisukohalt tõhusaimad õpetajate vaatlusvisiidid teistesse koolidesse, mis on Eestis veel vähe levinud.
