E-residentsuse projektijuhi kinnitusel on projekt sellele vaatamata endiselt arenemisfaasis, sest vaja oleks mitmeid seadusemuudatusi.
Senised e-residendid on valdavalt inimesed, kes olid Eestiga seotud juba enne projekti käivitumist, näiteks omavad siin ettevõtet. 40 protsenti e-residentidest on soomlased, järgnevad venelased, ukrainlased ja lätlased.
E-residentsuse eestvedaja Kaspar Korjus toonitas, et projekt on alles arenemisfaasis ja nende ambitsioonid on kindlasti teistsugused.
"Tõesti - kui me räägime nn 10 miljonist e-eestlasest või e-residendist, siis see on hoopis midagi muud. See ei ole seotud sellega, et inimene füüsiliselt Eestisse tuleks või tal oleks siin füüsiliselt ettevõte, mida ta külastaks. See suurim soov on tegelikult arenguriikidest," rääkis e-residentsuse projektijuht Kaspar Korjus.
Arenguriikide kodanikel on tihtipeale oma koduriigis raske asju ajada, seda näiteks tohutu bürokraatia ja kehvade e-teenuste tõttu. Eesti e-residentsus võimaldaks neil toimetada Eesti õigus- ja küberruumis.
Kui praegu saavad end e-residendiks registreerida vaid inimesed, kes on valmis Eestisse sõitma, siis aprilli keskpaigast see muutub, sest piisab käigust mõnda Eesti välisesindusse. See aga ei tähenda, et e-residentsuse projekt oleks valmis.
"Selleks on meil vaja muuta nii äriõigusseadusandlust, mugavdada vähemalt pangandusseadusandlust, notariaalseid seadusandlusi. Täna kõik, mis me oleme Eestis ehitanud - meie e-Eesti - on ju mõeldud meile endale. Me oleme aru saanud, kuidas seda kasutada, aga piiranguid on väga palju," lausus Korjus.
Näiteks, praeguse seadusandluse järgi peab Eesti ettevõtte aadress olema Eestis. Samuti ei saa välismaalased esitada inglise keeles dokumente ettevõtjaportaali kaudu ning mitmed tehingud eeldavad notariga kohtumist.
Ettevõtte asukoha küsimuses on justiitsministeerium tellinud võimalike lahenduste leidmiseks õigusliku analüüsi ning inglise keeles dokumentide esitamise küsimus peaks ministeeriumi kinnitusel varsti lahenema. Ka notariga suhtlemine võib tulevikus muutuda paindlikumaks. Teoreetiliselt oleks üks variant, et saatkond vahendab Skype'i vestlust Eesti notariga.
"Tänapäeva maailm muutub ja äriühinguid juhitakse välismaalt ja virtuaalruumis. Sellistele tänapäeva maailma reaalsustele peab ju ka seadus järele tulema. Oluline on siin see, et me ei lubaks seadust muutes kuritarvitustel vohada," kommenteeris justiitsministeeriumi asekantsler Kai Härmand.
