“Otsisime erinevaid variante rahastamaks oma esimest tehases toodetavat portselannõude sarja, aga ega meiesugustele firmadele palju valikut pole – oleme liiga väikesed,” räägib Liisu Arro.
“See 35 000 eurot, mis oli vajalik kollektsiooni tellimuse käivitamiseks, on mikroettevõttele ikka väga suur raha. Meie põhikapital on kogemused ja oskused ning loominguline pagas. Minu enda firma käive jääb 12 – 15 000 euro kanti aastas, sealt tuleb veel maha arvestada materjalid jms. Kui seda mainin, on inimesed üllatunud, sest mul on keraamikamaastikul justkui mingi positsioon saavutatud,” möönab Arro ja lisab: ”Kunsti müük on üldse raske, tarbekunsti müük aga veel eriti. Inimestel võib olla keeruline mõista, et tarbeesemel võiks olla muid lisaväärtusi peale selle, et see näiteks hoiab sees vett.”
Eesti Iittala
Eestis on nõudlikke ja teadlikumaid tarbijaid, kes juba aastaid austavad ja ostavad meie naabrite soomlaste tuntud Iittala nõudesarja. Ja nemad on kuulnud loomulikult ka Eesti Langebrauni portselanist, mida valmistati 1920ndatest alates kuni Teise maailmasõja puhkemiseni. Sellest lähtudes, ja sooviga oma kunstist ära elada, hakkaski Liisu Arro Eesti portselannõude sarja unistust ellu viima.
Liisu meenutab, et rahastuse leidmiseks olid laual mitmed variandid – kodu panti panekust laenu võtmiseni – kuni tema elukaaslane ja koostööpartner Eero Talvistu jõudis ühisrahastusplatvorm Fundwise’ini.
“See tundus ideaalne,” sõnab Liisu. “Ja teisalt oli see meie jaoks ka nagu test – keegi teine vaatab objektiivse pilguga, kas su ideel on üldse jumet. Me olime väga rõõmsad, et me sellele platvormile saime. See on meiesuguse ettevõtja vaatevinklist ideaalne, ja investori vaatevinklist ka. Paljude inimeste jaoks oli see positiivne üllatus, et n.ö tavaline inimene võib ka olla investor, sest meie kampaania panused algasid näiteks 151 eurost.”
Ühisrahastuskampaania – on see keeruline ettevõtmine?
Liisu räägib, et kes iganes ettevõtlusega juba tegeleb, selle jaoks ei ole ka ühisrahastuskampaania ette valmistamine raske. “Äriplaan tuleb ju igal pool esitada – toetusmeetmetest investoriteni. Mina isiklikult ei ole küll selles kõige tugevam. Selle poolega tegeleb Eero. Kuigi mõistagi arutasime kõik etapid ja numbrid omavahel läbi,” selgitab ta.
Tarbekunstnik meenutab, et peale emotsionaalsete ja kunstilembeste investorite panuse oli ka suureks tunnustuseks nende investorite toetus ja heakskiit, kes tegelevad igapäevaselt finantsmaailmas suurte investeerimisprojektidega ja kes hindasid ettevõtet ka professionaalselt, panustades sinna nii aega kui raha.
Kuidas õnnestus väiketootjal saada jalg Portugali tippvabriku Vista Alegre ukse vahele?
“Me vahetasime meile ikka aasta aega ja sügisel käisime kohal ka, kui oli kindel, et saame tellimuse sisse anda,” kirjeldab Liisu Arro. “Nad muidugi teevad eritellimusi, aga nendele on alati seatud miinimumpartiid. Meil oli alguses üks Poola vabrik ka sõelal, saime sealt isegi näidised kätte, aga seal vahetus mitu korda inimene, kes meiega asju ajas ja me otsustasime ühel hetkel selle ringi katkestada ja leida alternatiiv, milleks mitmel põhjusel osutus Vista Alegre.
Boonusena rääkis Portugali kasuks ka see, et Liisu on seal ise Erasmuse programmi raames õppinud. Aga Portugal tundus algul kollektsiooni tootmiseks liiga kaugel asuvat – Poolast too kasvõi ise partii autoga ära. Teisalt aga annab selline tehas garantii, et ei peagi kogu aeg kohal olema ja üle õla kontrollima.
1824. aastal asutatud Vista Alegre on Portugali esimene tööstuslikult portselani tootev vabrik, mis on läbi ajaloo valmistanud rohkem eksklusiivtooteid, mille heaks näiteks on kuninganna Elizabeth II-le valmistatud serviis.
Kollektsioon on poodides – kuhu edasi?
Tõepoolest on Arro Keraamika kollektsioon müügil nii nende enda e-poes kui Stockmannis, Kaubamajas, Talis, Pallopsoni Disainipoes, Tartu Disainimajas ja Tartu disainipoes Noos, Disainimajas Kalasadamas, kaupluses Defitsiit, kaupluses Oma Asi Tallinna vanalinnas ja Epp Maria Galerii Haapsalus.
Võiks ju arvata, et nüüd on aeg puhata loorberitel? “Oo ei, kaks kolmandikku tööd on ees, paralleelselt Eesti müügiga, mille käivitamine tegelikult võtab ka aega, on vaja kõvasti panustada veebipoe müügile, mis on nii Eesti kui rahvusvahelisele turule,” kirjeldab Liisu.
Üheks suuremaks väljakutseks on nõude pakendamine, mis vajab palju arvutamist, mõõtmist ja kaalumist. Lisaks triipkoodid ja kõik muu vajalik seotud kaubandusega. Aga selle kõigega oli ettevõte arvestanud ja töötab iga päev selle nimel, et asjad sujuksid ladusamalt ja kiiremini.
Unistused täituvad, kui nende nimel töötada
Kui üheks põhjuseks tehases toodetava nõudesarja loomisele oli Liisul traditsiooni taastamine või alustamine, siis teisalt, nagu varem välja öeldud ka soov oma kunstist ära elada.
“Elu on näidanud, et käsitsi tehtud kunstiga see võimalik pole, järelikult tuli jõuda sarja tootmiseni,” kirjeldab Liisu Arro. “Kasvõi selline näide – üksikul kunstnikul on väga raske jõuda kunstimessidele – see on väga kallis ning kahjukse sellistele messidele Eestist keegi tarbekunstnikke ühisstendina ei vii ka.” Disaini valdkonnas on see olukord veidi helgem.
Tänu ühisrahastuse kaudu saadud investeeringutele on Liisu saanud aga osaleda mitmel mainekal erialamessil nagu Formex Stockholmis ja Ambiente Frankfurdis.
“Formex oli võrreldes Ambientega väga vaikne messikene. Ambientele plaanime aga järgmine kord kindlasti uuesti minna. Lisaks on meil hetkel pooleli läbirääkimised ühe maailma suurema sisustusplatvormiga Houzz, kes esindab meid Suurbritannia turul ja edasi ehk ka Ameerika Ühendriikide turul. Samuti räägime veel ühe Suurbritannia/Ühendemiraatide veebiplatvormiga, ühe butiigiga San Franciscos ja mõni aeg tagasi läks teele esimene tellimus ühte Saksamaa showroomi ja paar lootusekiirt on veel töös,” kirjeldab Liisu Arro tulevikuplaane.
