Viimase 15 aasta jooksul on Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus toetanud 21 316 projekti 1,37 miljardi euroga. Ligi pool toetustest ehk 638 miljonit eurot on läinud ettevõtluse, 504 miljonit eurot elukeskkonna ning 224 miljonit eurot turismivaldkonna arendamiseks, teatas EAS.

Käesoleval rahastamisperioodil 2014-2020 on EAS augustikuu alguse seisuga toetanud 2453 projekti ligi 335 miljoni euroga. Sellest suurem osa ehk 146 miljonit eurot on läinud ettevõtlusesse, 116 miljonit eurot elukeskkonna arendamiseks ehk regionaalarenguks ning 72 miljonit eurot turismivaldkonda.

Maakondade lõikes on Harjumaa ja Tartumaa kogumahult kõige aktiivsemad toetuste kasutajad, vastavalt 104,9 miljonit ja 47,9 miljonit eurot, neile järgneb Ida-Virumaa 39,35 miljoni euroga.

Kõige vähem ehk 3,57 miljoni euro eest toetusi on läinud Hiiumaale, suurema osa summast moodustavad kaks projekti: Kärdla Keskväljak ja Tuuletorni elamuskeskus. "Hiiumaal on tulenevalt väiksusest keeruline tagada turismiobjektide jätkusuutlikkust, samuti on ettevõtjate aktiivsus taotlemisel madalam kui teistes piirkondades," ütles EAS-i juhatuse liige Sigrid Harjo pressiteate vahendusel.

Kõige rohkem toetusi elaniku kohta ehk 470 eurot on saanud Jõgevamaa, millele järgnevad Saaremaa 436 euroga, Võrumaa 396 euroga ja Hiiumaa 380 euroga. Kõige vähem toetusi elaniku kohta on saanud Harjumaa, kus näitaja on 178 eurot. Harjo sõnul on Harjumaa madal tase põhjendatav ühelt poolt sellega, et elanike arv on maakonnas suur, teisalt on mitmetest regionaalsetest toetusskeemidest Harjumaa teadlikult välistatud, kuna investeeringuid suudetakse selles piirkonnas teha ka riigi sekkumiseta.

2014-2020 perioodil on tagasinõudeid olnud 34 summas ligi 160 000 eurot. Võrreldes tagasi nõutud projektide toetusmahtu välja antud toetuste kogumahuga on see marginaalne ehk 0,05 protsenti. "Enamik vigu tehakse siiski teadmatusest, mitte kuritahtliku kavatsusega. Rikkumised on enamasti seotud kulude valesti arvutamisega või pole lähtutud EL-i fondide teavitamisnõuetest," märkis Harjo.

Septembrist, kui EAS annab regionaalvaldkonna toetuste jagamise Riigi Tugiteenuste Keskusele, jätkab EAS ettevõtluse ja turismitoetuste pakkumisega, sest need aitavad kaasa sihtasutuse põhitegevuste tulemuste saavutamisele.

"Kui rääkida toetuste tulevikust, siis on mõeldamatu, et Euroopa Liidu järgmise eelarve perioodi tingimustes, millega kaasneb väiksem toetusraha Eestile, jääb toetusvõimaluste hulk samaks. Toetuste teravik tuleb järjest enam suunata sinna, mis toob kõige enam riigile pikemas perspektiivis tulu. Ettevõtluse kontekstis peame leidma kõige ambitsioonikamad ja võimekamad ettevõtted," kommenteeris Harjo.

Raha EAS-i toetusteks tuleb erinevatest allikatest: Euroopa Liidu struktuurifondidest, piiriülestest programmidest ja Eesti riigieelarvest, aga ka teiste riikide programmidest nagu näiteks Norra-Eesti programm, mis finantseerib innovatsioonialaseid tegevusi. EAS tugineb projektide valikul ja otsustamisel omakorda Eesti seadustele, Euroopa Liidu struktuurifondide reeglitele ja toetuse andmise tingimustele, sealhulgas hindamismetoodikale.

Septembrist annab Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus (EAS) regionaalvaldkonna toetuste jagamise Riigi Tugiteenuste Keskusele ning keskendub senisest enam Eesti ettevõtete ekspordivõimekuse suurendamisele, välisinvesteeringute riiki toomisele ning turismitulu kasvatamisele.