1. Teadke oma ajahorisonti
Iga investor peab kõigepealt otsustama, millise eesmärgiga ja kui pikaks ajaks saab ta investeeringu teha. Mida pikema perioodiga on paigutus, seda riskantsematesse varadesse saab investeerida. Investeeringu väärtus võib ajutiselt palju kõikuda, kuid pika aja jooksul jõuab see taastuda ja kasvada.
Raha, mida vajate mõne aasta pärast, tuleks paigutada turvalisematesse, väiksema tootlusega instrumentidesse ja rohkem hajutada eri varaklasside vahel. Nii vähendate riski, et investeering langeb suurelt just enne seda, kui raha vaja läheb.
2. Tulu ja risk käivad käsikäes
Suurema riskiga väärtpaberitel on tavaliselt suurem tulupotentsiaal ja väiksema riskiga väärtpaberitel väiksem. Aktsiad on riskantsemad, sest ettevõtted võivad minna pankrotti, aga aktsiate hinnatõus on ajaloos olnud suurim. Riigivõlakirjad on turvalisemad, sest riigid tavaliselt pankrotti ei lähe, aga nende tulusus on tavaliselt väiksem.
3. Hajutage instrumentide vahel
Kõiki mune ei tohi panna ühte korvi. Kui investeerite ainult ühte või mõnda üksikusse ettevõttesse, siis on suur risk, et selle ettevõtte ebasoodsasse olukorda sattumise korral kaotate suure osa oma rahast. Seetõttu valige portfelli hulk eri investeeringuid eri regioonidest, sektoritest ja varaklassidest. Ehkki Baltikumis kümne eri aktsia omamine võib tunduda hästi hajutatud rahapaigutusena, on tegelikult sel juhul siinse majanduslanguse korral löögi all kõik teie investeeringud.
Kuna turgude närvilisuse ja majanduslanguse korral saavad tavaliselt pihta peaaegu kõik aktsia- ja kinnisvarahinnad, siis tasub portfelli suurte kõikumiste vältimiseks paigutada osa raha näiteks võlakirjadesse või väärismetallidesse, mis enamasti teenivad ebakindlal turul paremat tootlust. Hea hajutatuse eri väärtpaberite vahel annavad ETF-id (börsil kaubeldavad fondid) ja investeerimisfondid, kus ühe ostuga võite saada positsiooni sadades eri instrumentides.
4. Hajutage ajaliselt
Korraga ühte suurt investeeringut teha ei ole mõistlik: turgude käitumist prognoosida on väga raske ja nii tekib risk juhuslikult investeerida turu tipus. Sel juhul kaotab languse korral kogu investeering suure osa oma väärtusest.
Selle asemel tasub investeerida pidevalt, kindla aja tagant ja hoolimata sellest, kas turud on langenud või tõusnud. Sellist teguviisi nimetatakse ka keskmise ostuhinna meetodiks. Nõnda pidevalt ostes on investeeringud paratamatu languse ajaks juba tõusutrendis teile raha teeninud ja langustrendi ajal saate hakata sama regulaarsusega odavamalt juurde ostma. Nii hoidute väärtpaberihinna ekstreemumitest, muudate tänu sellele oma investeerimisportfelli väärtuse stabiilsemaks ja väldite pikki kahjumiperioode.
Pange iga kuu või iga kvartal osa regulaarsest sissetulekust kõrvale ja suunake see investeeringutesse. Kui teil on olemas suurem rahasumma, siis ärge investeerige kõike korraga, vaid tehke seda järk-järgult vähemalt poole aasta jooksul.
5. Ärge alluge emotsioonidele
Enamik inimesi, kes turgudel raha kaotavad, jäävad sellest ilma mitte kehva analüüsi või finantsturgude riskantsuse tõttu, vaid omaenda psühholoogiliste kalduvuste tõttu, mis on omased kõigile inimestele. Hirm ja ahnus hoiavad meid evolutsiooniliselt ohu eest, kuid finantsturgudel tegutsedes tuleb need teadlikult kõrvale jätta.
Kui naabrimees räägib grilliõhtul sellest, kuidas ta aktsiaga X teenis palju raha, siis tekib paratamatult soov osta samuti aktsiat X. See on aga ohtlik, ahnusest juhitud käitumine, mis tavaliselt päädib turu tipus ostmisega. Kuumad börsivihjed ja ajalehepealkirjad aktsiate edulugudest ei ole investeerimisotsuse tegemiseks adekvaatsed allikad. Analüüs tuleks teha ise ja siis jääda sellele kindlaks teiste käitumisest hoolimata.
Hirm jällegi paneb meid hindade järsu languse korral väärtpabereid müüma, kuna kardame kaotada veelgi enam raha. Tegelikult on langus turgude hinnaliikumise loomulik osa ja sellest ei tohi minna paanikasse. Kui plaanite investeeringutest tulevat raha kasutada alles kümne aasta pärast, siis ei mängi lühiajalised kõikumised erilist rolli. Odav hind võib olla just hea võimalus väärtpabereid juurde osta. Nii saate rakendada ajalise hajutamise printsiipi ja investeerida väljavalitud instrumentidesse turutasemest sõltumata.
Kristofer Vähi, SEB Advisory Manager
