Uuringust selgus, et Eesti elanike arvates peaks pension moodustama keskmiselt 74 protsenti pensionieelsest palgast. Kui arvestada, et 2013. aasta teises kvartalis oli keskmine brutokuupalk Statistikaameti andmetel 976 eurot, siis peaks keskmine pension olema elanike ootuste kohaselt 722 eurot. Keskmine vanaduspension oli aga 2013. aasta teises kvartalis 331 eurot, mis moodustab sama perioodi keskmisest brutokuupalgast vaid 34 protsenti.
"See näitab selgelt, et elanike ootuste ja tegelikkuse vahel on praegu väga suured käärid," ütles teabekeskuse juht Lee Maripuu. Uuring näitab, et inimesed eeldavad pensionieas senise sissetulekutaseme säilimist või vähest langust. Samas ei tea 77 protsenti elanikkonnast, kui suure osa pensionieelsest sissetulekust tagab pensionil olles riik.
Paljusid tänaseid pensionikogujaid võib Maripuu sõnul tabada tööturult lahkudes ebameeldiv üllatus, sest pensionisüsteemi esimene ja teine sammas annavad tulevikus kokku vaid ligikaudu 40 protsenti pensionieelsest sissetulekust.
Uuringust selgub veel, et 84 protsenti vanaduspensionil mitteolevatest inimestest on astunud mingeid samme oma pensionipõlve rahaliseks kindlustamiseks, 16 protsenti ei ole selleks aga midagi teinud. Enim loodavad inimesed kohustuslikule kogumispensionile ehk teisele sambale, mille leping on sõlmitud 65 protsendil. 43 protsenti elanikest loodab pensionieas jätkata töötamist, 36 protsenti loodab soetatud kinnisvarale, 35 protsenti abikaasa ning 29 protsenti laste toele.
"Suurem osa elanikkonnast on mingeidki samme astunud oma pensionipõlve kindlustamiseks ja see on kahtlemata positiivne trend," võttis Maripuu uuringu tulemused kokku. Seoses elanikkonna vananemise ja tööealise elanikkonna vähenemisega järgnevatel aastakümnetel on pensionipõlve rahaline kindlustamine tulevikus üha enam inimeste endi kohustus.
Samuti toonitas Maripuu uuringu tulemuste valguses seda, et igal inimesel peaks olema nägemus ja tegevusplaan, kuidas pensionile jäädes majanduslikult toime tulla. "Olgu selleks siis kogumishoius, investeeringud väärtpaberitesse või kinnisvarasse. Võimalusi on mitmeid ja eelkõige tasub mõelda kombineeritud lahendustele – see aitab hajutada ka rahandussüsteemi võimalikust ebakindlustest tingitud riske," lisas ta.
Uuringu "Elanike pensioniteemaline küsitlus" viis läbi Eesti Konjunktuuriinstituut. Telefoniküsitlus viidi läbi juunis 2013. Kokku osales küsitluses 563 inimest vanuses 16 aastat ja vanemad, kes ei olnud veel vanaduspensionil.
