Konjunktuuriuuringu kohaselt on investorite jaoks regiooni atraktiivseimad riigid Tšehhi ja Poola, mis said kuuepalliskaalal, milles 1 on kõige kõrgem ning 6 kõige madalam hinne, vastavalt 2,89 ja 3,01 punkti. Eesti majanduskeskkonda hinnati uuringus 3,02 punkti vääriliseks, mullu hinnati Eesti majanduskeskkond Kesk- ja Ida-Euroopas kõige atraktiivsemaks.

Samas peavad Eestis uuringule vastanud ettevõtjad kõige atraktiivsemaks Eesti majandust 2,2 punktiga. Järgnevad Läti ja Leedu 2,8 ja 2,9 punktiga.

Uuringule vastanud Eesti ettevõtjatest hindasid Eesti majanduskliima heaks 51 protsenti vastanutest ja rahuldavaks 46 protsenti, kaks protsenti hindasid Eesti majanduskeskkonda kehvaks. Aasta varem hindasid majanduskeskkonna heaks 37 protsenti, rahuldavaks 60 protsenti ning kehvaks 3 protsenti vastanutest.

41 protsenti Eesti ettevõtetest hindasid, et majanduse olukord on tänavu mullusest parem, 49 protsendi arvates on see sama ning 10 protsendi arvates on majanduskeskkond mullusega võrreldes halvenenud. Mullu hindasid olukorda heaks 37 protsenti vastanutest, eelnenud aastaga võrreldes sarnaseks 56 protsenti ning kehvemaks 6 protsenti.

Müügitulu kasvu ootavad tänavu 68 protsenti AHK konjunktuuriuuringus osalenutest ettevõtjatest, mullusele tasemele jääb see 25 protsendi hinnangul ning käibe vähenemist prognoosib 8 protsenti ettevõtjatest. 2017. aastal lootsid käibekasvu 67 protsenti, eelnenud aasta tasemele jäämist 30 protsenti ning müügitulu vähenemist 3 protsenti vastanutest.

Eksprodikasvu loodab 38 protsenti ettevõtjatest, mida on 4 protsendipunkti võrra vähem kui mullu. 2017. aasta tasemele jääb see 58 protsendi hinnangul, mida on 2 protsendipunkti enam kui mullu ning ekspordi vähenemist usub 4 protsenti ettevõtjatest, mullu uskus seda 2 protsenti.

AHK kojunnktuuriuuringus vastanutest pooled plaanivad tänavu palgata uusi töötajaid ning mullusest rohkem investeerida. Eelmisel aastal olid need arvud vastavalt 25 ja 31 protsenti. Vastanutest 45 protsendi hinnangul jääb töötajate arv 2017. aasta tasemele ning 5 protsenti vähendab töötajate arvu. Investeeringute maht jääb samaks 43 protsendi ettevõtjate jaoks ning väheneb vaid 7 protsendil.

Valitsuse tegevust hindab vähemalt rahuldavaks 66 protsenti küsitletutest, kellest 3 protsendi hinnangul on valitsuse tegevus "väga hea" ning 15 protsendi arvates "hea". Lätis hindasid valitsuse tegevust rahuldavaks 50 protsenti vastanutest ning heaks 9 protsenti. "Väga heaks" ei hinnanud Lätis valitsuse tegevust mitte ükski vastaja.

Leedus on ettevõtjate suhtumine valitsusse Balti riikidest kõige positiivsem – 84 protsenti hindasid valitsust vähemalt rahuldavaks, kellest 2 protsendi arvates on valitsuse tegevus olnud "väga hea" ning 24 protsendi arvates "hea".

Kõige kiiremini kasvab AHK kojunktuuriuuringus küsitletute andmetel töötasu Leedus 13,4 protsenti, Lätis 11 protsenti ning Eestis 10,6 protsenti. Eelmisel aastal olid vastavad numbrid Leedus 10,1 protsenti, Lätis ja Eestis vastavalt 6,7 ja 5,3 protsenti.

Eestisse investeerinud ettevõtetest 88 protsenti investeeriksid Eestisse veel, mullu oli see näitaja 83 protsenti. Läti atraktiivsus investeerimissihtkohana on aastaga vähenenud 14 protsendipunkti võrra 64 protsendile. Leetu investeerinud ettevõtetest paigutaksid riiki raha 90 protsenti vastanutest, mis on 5 protsendipunkti võrra kõrgem tulemus kui mullu.

Tänavu jõustunud maksureformiga olid rahul vaid 8 protsenti Saksa-Balti kaubanduskoja uuringus osalenud ettevõtetest. Üldse polnud maksureformiga rahul veerand küsitletutest.

Iga-aastane AHK konjunktuuriuuringu küsitlus viidi läbi Eestis, Lätis ja Leedus ajavahemikul 10. veebruarist kuni 10. märtsini 2018. See on osa rahvusvahelisest konjunktuuriuuringust, mida viiakse läbi Kesk- ja Ida-Euroopa riikides. Nendes riikides tuuakse välja iga riigi olukord eraldi ning hinnatakse eraldi ka asukohamaa kriteeriumeid. Sel korral osales küsitluses 1698 ettevõtet, 184 nendest Balti riikidest ning Eestist 41.