Maist alates on tuvastatud ahvirõugete nakkusjuhtumeid paljudes Euroopa Liidu riikides, sealhulgas meie naaberriikides Lätis ja Soomes. Kuigi varem ei ole haigus Eestisse jõudnud, peame selleks valmis olema,
ütles sotsiaalministeeriumi rahvatervise osakonna juhataja Heli Laarmann.
„Nakkuskollete ohjamisel on oluline haigusjuhtude kiire diagnoosimine, haigestunute teavitamine, nõustamine ja isoleerimine ning lähikontaktsete operatiivne tuvastamine ja vajadusel vaktsineerimine. Eesti terviseamet on koostöös Eesti Infektsioonhaiguste Seltsi ja riikliku immunoprofülaktika ekspertkomisjoniga koostamas täpsemaid juhiseid haigusjuhtude ja lähikontaktsete käsitluseks.“
Nakkushaiguste Ennetamise ja Tõrje Euroopa Keskus koos liikmesriikidega jälgib tähelepanelikult epidemioloogilist olukorda ja analüüsib haiguse levikuteid. ECDC hinnangul ei ole ahvirõugete levik kiire, nakkus levib vahetul tihedal kontaktil nakatunud inimese või tema eritistega. ECDC hinnangul on kogu elanikkonnas risk ahvirõugetega nakatumiseks madal. Nakatumise risk on keskmine riskeeriva seksuaalse käitumisega inimeste seas.
Ahvirõugete vastu vaktsineerimiseks on võimalik kasutada rõugete vaktsiini. Rõugete vaktsiini hankimiseks sõlmis Euroopa Komisjon teisipäeval vaktsiinitootjaga lepingu, millega soetatakse Euroopa Liidu liikmesriikidele kokku 109 090 doosi vaktsiini. Komisjon plaanib anda vaktsiini esmajärjekorras riikidele, kus on juba ahvirõugetega nakatunuid tuvastatud.
Ahvirõugetega nakatumise vältimiseks soovitab terviseamet vältida kontakte haige või nakkuskahtlusega inimesega, haiged isoleerida ja kasutada nende eest hoolitsemisel isikukaitsevahendeid, pidada kinni hügieenireeglitest ning puhastada saastunud pinnad ja esemed.
Lisaks oli immunoprofülaktika ekspertkomisjoni koosolekul arutelul gripivaktsineerimise sihtrühmade laiendamine. Eksperdid toetasid Eesti Haigekassa ettepanekut lisada alates 2022/2023 hooajast tasuta gripivastase vaktsineerimise sihtrühma ka 60-64 aastased. Veebruaris soovitas ekspertkomisjon pakkuda sügisest tasuta gripivaktsiini ka lastele, gripi riskirühma kuuluvatele alaealistele ja rasedatele.
Alates 2019. aastast tasub riik üldhooldekodude ja erihooldekodude elanike gripivastase vaktsineerimise eest ning 2021. aasta sügisest võimaldatakse tasuta gripivastast vaktsineerimist kõigile üle 65-aastastele.
Riiklik immunoprofülaktika ekspertkomisjon on sotsiaalministeeriumile riikliku immuniseerimiskava ja teiste vaktsineerimistega seotud küsimustes nõu andev komisjon, kuhu kuuluvad allergoloog-immunoloogide, infektsionistide, perearstide, lastearstide, õdede, terviseameti, ravimiameti, haigekassa ja sotsiaalministeeriumi esindajad.
