Pesa tegemiseks ei ole karudel metsas eelistatud kohti, mistõttu pole inimestel võimalik vältida ka juhuslikke sattumisi nende talvitumispaikadesse. Poegadega emakaru põgeneb peale äratamist reeglina üksi, jättes pojad pessa maha. Häirimise vältimiseks peab karupesa leidnud inimene sealt võimalikult kiiresti taanduma.
Keskkonnaameti jahinduse ja vee-elustiku büroo juhataja Aimar Rakko ütles, et Eestis talvituvad karud novembrist märtsi lõpuni ning tõesti, pesa võivad mõmmid teha näiteks raielangile, hõredasse lepavõssa või ka vanemasse ürgmetsa. „Reeglina murrab karu pesa ees oksi ja peenemaid puid, andes sellega märku liigikaaslastele ja teistele uudistajatele, et koht on hõivatud ja targem oleks sealt eemale hoida. Kuid alati neid vihjeid ei ole või ei oska inimesed neid lihtsalt märgata,“ rääkis Rakko.
Nii võib inimene keset talve sattuda karude talvitumispaika ning looma sealt minema peletada. „Kui isakarud leiavad endale peale äratamist enamasti uue magamiskoha, siis poegadega emakaru põgeneb reeglina üksi, jättes pojad pessa maha. Kuni märtsi lõpuni pole need pojad paraku võimelised veel emaga sammu pidama ja kaasa minema. Küll aga saab ema poegadele ohu möödudes järele tulla. Selleks tuleb tagada, et inimene pesa uurima ei läheks ning sealt võimalikult ruttu taanduks,“ meenutab Rakko.
Keskkonnaamet võtab karu talvitumispaiga kaitse alla ning pesapaigast kuni 300 meetri raadiuses on keelatud jahipidamine ja metsategu kuni 15. aprillini.
Kui talvitumispaigas tagatakse kohene rahu, on üsna tõenäoline, et poegade olemasolul tuleb ema neile lähema aja jooksul järele.
