Surmaga lõppenud tööõnnetusest peab teatama ka politseile.
Eesti.ee portaalist selgub, et töötaja surma või vigastuse korral tuleb edastada järgmised andmed:
- töötaja ees- ja perekonnanimi ja kontakttelefon;
- tööõnnetuse toimumise koht, kuupäev ja kellaaeg;
- sündmuse lühikirjeldus;
- tööandja nimi ja aadress;
- teate edastaja ees- ja perekonnanimi, ametinimetus ja kontakttelefon.
Tööandja peab uurima kõiki tööõnnetusi, kaasates uurimisse töökeskkonnavoliniku või tema puudumisel töötajate usaldusisiku. Tööõnnetuse uurimise peab läbi viima 10 tööpäeva jooksul pärast tööõnnetuse toimumist. Uurimine lõpeb raporti koostamisega. Raport tuleb koostada kolmes eksemplaris, millest üks eksemplar jääb ettevõtjale, teised tuleb esitada tööinspektsioonile ja kannatanule või tema huvide kaitsjale 3 tööpäeva jooksul pärast tööõnnetuse uurimise lõpetamist.
Kui uurimise käigus selgub, et tegemist ei ole tööõnnetusega, lõpetab tööandja uurimise ja koostab vabas vormis akti, milles on kirjeldatud õnnetusjuhtumi asjaolud ja välja toodud uurimise lõpetamise põhjus. Akti allkirjastavad tööandja esindaja ja töökeskkonnavolinik, tema puudumisel töötajate usaldusisik.
Sarnaselt raportiga peab akt olema koostatatud kolmes eksemplaris, millest üks eksemplar jääb tööandjana teile, teised tuleb esitada tööinspektsioonile ja kannatanule või tema huvide kaitsjale 3 tööpäeva jooksul pärast tööõnnetuse uurimise lõpetamist. Tööõnnetus tuleb registreerida ning andmed selle kohta edastada töökeskkonnaspetsialistile, töökeskkonnavolinikule, töötajate usaldusisikule ja töökeskkonnanõukogule.
Tööõnnetuse uurimise käigus kogutud ja koostatud dokumendid tuleb vormistada tööõnnetuse uurimistoimikuks. Tööõnnetuse uurimise andmeid peab ettevõtja säilitama 55 aastat.
