Võrreldes eelmise aasta sama perioodiga on kindlustuskelmuste arv küll kahanenud, kuid on siiski oluliselt suurem sellest varasematel aastatel toime pandud kelmustest, märkis Eesti Kindlustusseltside Liit.
Poolaastal tuvastasid Eestis tegutsevad kindlustusandjad kokku 181 kindlustuskelmust, moodustades 0,4 protsenti kindlustusjuhtumitest. Aastal 2014 oli selleks ajaks teada juba 234 juhtumit. Muu hulgas tuvastati ka neli kelmuse juhtumit, mille hüvitussumma oleks olnud üle 50 000 euro. Rahalises mahus on varasematel aastatel suurte kahjunõuetega seotud kelmused olnud küll märksa suuremad, aga suurusjärgus on juhtumite arv kokku olnud esimeses poolsaastas 150 lähedal.
„Kõige Levinuim kindlustuskelmuse liik on seotud liiklusõnnetustega. Enamasti on üritatud täpsematest asjaoludest ja kahju suurusest luua väärülevaade või pole konkreetset liiklusõnnetust üldse juhtunudki. On ka juhtumeid, kus kindlustusvõtja annab juhtunu kohta teadvalt valeinfot, suurendades nii kahju suurust,“ ütles Eesti Kindlustusseltside Liidu juhatuse liige Andres Piirsalu.
„Näiteks väidetakse, et toimunud liiklusõnnetuses sai vigastada ka mingi muu auto detail, mis tegelikult oli vigastatud eelnevalt,“ selgitas Piirsalu.
Keskmisest sagedamini tuleb ka ette selliseid kindlustuskelmusi, mille korral on üritatud kindlustuskaitse puudumisel siiski kahju kindlustusandjalt nõuda. "Näiteks on sõlmitud kindlustusleping alles peale kahjujuhtumi aset leidmist ja üritatud hiljem väita, et kahju toimus peale seda,“ lisas Eesti Kindlustusseltside Liidu juhatuse liige.
Kindlustuskelmus on oma olemuselt sarnane mistahes vargusega ning kindlustuskelmused on sagedasti ka üheks organiseeritud kuritegevuse tegevusvaldkonnaks. Kõiki neid aspekte silmas pidades jätkavad kindlustusandjad aktiivselt kindlustuskelmustega võitlust koostöös Eesti õiguskaitseorganitega. Kindlustuskelmuse eest on kriminaalseadustiku järgi ette nähtud rahaline karistus või kuni viie aastane vangistus.
