LHV jaepanganduse juhi Annika Goroško kinnitusel teevad madalad maksete ja kaardilimiidid petturi elu keerulisemaks, sest isegi kui inimene annab ekslikult kurjategijale ligipääsu oma pangakontole, tuleb petturil asuda suurema summa saamiseks limiite tõstma. "See on aga lisasamm, mille puhul suur osa ohvreid saab aru, et tegemist on pettusega," märkis Goroško.
Paljud pangakliendid ei mäleta või ei teagi, kui kõrgel on nende raha kasutamise limiidid. "Hiljutise analüüsi põhjal võib öelda, et erakliendid hoiavad LHV internetipangas oma maksete kuulimiiti keskmiselt 5800 euro tasemel ja keskmine päevalimiit on 2600 eurot. Eraklientide mediaan-kuulimiit on 3000 ja mediaan-päevalimiit 1000 eurot," ütles Goroško.
Kui aga kõrvutada limiitide statistika reaalsete väljuvate maksetega, siis on arveldavate eraklientide seas maksimaalne päevane maksete summa ehk päevalimiidi vajalik väärtus keskmiselt 1340 eurot ning mediaan 300 eurot. Kuus tehakse kokku keskmiselt 2280 euro väärtuses arveldusi ja maksete mediaan ulatub 580 euroni.
Statistika näitab selgelt, et inimesed hoiavad üldiselt limiite "igaks juhuks" rohkem kui kaks korda kõrgemal kui vaja läheb. Samas tähendab kõrge limiit seda, et kui inimene peaks pettuse ohvriks langema, on petturil limiidi ulatuses lihtsam toimetada,
sõnas Goroško.
Sama olukord puudutab pangakaardi tehingute sularaha väljavõtmise, kaardi- ja viipemaksete ning internetiostude päeva- ja kuulimiite, mis on tegelikest kaardimaksete summadest oluliselt kõrgemal.
"Soovitame limiite hoida võimalikult madalal, igapäevastele vajadustele vastaval tasemel ja siis neid suuremate maksete tegemiseks kergitada. Oluline on ka pärast suuremate ostude või maksete tegemist limiidid taas allapoole langetada," rõhutas Goroško.
