Investeerimisega tasub alustada nii vara kui võimalik, sest aeg on investori suur sõber. Investeerimine ei ole kiire rikastumise meetod, kuid aastate jooksul võib ka väike summa märkimisväärselt kasvada.
Liitintress kui kaheksas maailmaime
Kõige olulisem kontseptsioon, millest pikaajaline investor peab aru saama, on liitintress. See on intress, mida arvutatakse mitte ainult ise sisse pandud rahalt, vaid ka juba sellega teenitud tulult. Liitintressiga kasvavad peaaegu kõik väärtpaberi- ja fondiinvesteeringud, millest vahepeal raha välja ei võeta.
Näiteks 1000-eurone investeering, mille tulusus on 10% aastas, kasvab esimese aastaga 100 euro võrra ehk 1100 euroni. Kuid teisel aastal kasvatame juba 1100-eurost investeeringut, mis suureneb aastaga 110 euro võrra ehk 1210 euroni. Nii saab investori 1000-eurosest alginvesteeringust kümne aastaga mitte 2000 eurot, nagu toimuks lihtintressi puhul, vaid hoopis ligi 2600 eurot ja 20 aastaga 6700 eurot. Seepärast on Albert Einstein liitintressi nimetanud ka kaheksandaks maailmaimeks.
Liitintressi puhul tekib suurem osa tulust investeeringu lõppfaasis, kus rahahulk, millelt intressi arvutada, on kõige suurem. Näiteks 25-aastase investeeringu puhul, mille intress on 10%, koguneb viimase viie aastaga lausa ligi 40% investeeringu lõppväärtusest.
Kui lükkate investeerimisega alustamist viis aastat edasi, võib teil seega jääda teenimata suur osa tulust. Alustades investeerimisega kohe, hakkate rakendama kaheksandat maailmaimet enda kasuks.
Korraga suure summa investeerimine kasvatab riski
Tihtipeale arvatakse, et investeerimiseks peab kõigepealt koguma suure summa sääste. Vabandatakse ennast välja lubadusega, et „alustan investeerimist siis, kui see raha on koos ja saan korraga teha arvestatava rahapaigutuse“. Tegelikult ei ole säärane käitumine mõistlik. Esiteks kipub asja edasilükkamine päädima tegemata jäämisega ja teiseks võimendab ühekordne suur rahapaigutus investeeringu riski.
Isegi professionaalsetest investoritest suudavad vaid vähesed ajastamisega turgu võita ehk saavutada keskmisest turutootlusest paremat tulemust. Praktikas on odavat ostuhinda tabada väga raske ja üldjuhul ei ole see ka vajalik.
Korraga suurt summat paigutades on oht, et teete investeeringu kogemata turu tipus, millele võib järgneda järsk langus ja aastatepikkune periood, kus investeering püsib kahjumis. Näiteks investoril, kellel oli ebaõnn teha ühekordne investeering Nasdaqi tehnoloogiaaktsiate indeksisse 2000. aastal dotcom-buumi tipus, langes see investeering üle 80% miinusesse ja taastus algsele tasemele alles 2016. aastal. 2017. aasta keskpaigaks oleks sellise investeeringu kogutootlus olnud umbes 25% ehk kõigest 1,3% aastas.
Investeerige regulaarselt
Ühekordse paigutuse asemel tuleks investeeringut ajaliselt hajutada ehk investeerida näiteks iga kuu või iga kvartal, hoolimata sellest, kas turg tõuseb või langeb. Sellisel moel investeerides toimub iga ost eri hinnatasemelt, tänu millele väldite ekstreemumeid. Kui ostate stabiilselt tõusval turul, siis krahhi hetkeks (mis on investeerimise paratamatu osa) on investeering juba tulu teeninud ja langus ei mõjuta investeeritud kapitali nii suurel määral. Kui jätkate ostmist ka langeval turul, siis saate iga järgneva investeeringu teha odavamalt tasemelt. Kui hind taas tõusma hakkab, on teie keskmine ostuhind madalam ja te tulete langusest kiiremini välja.
Oletame eelneva Nasdaqi näite varal, et mainitud investor oleks alustanud investeerimist küll turu tipus, kuid ei oleks investeerinud korraga suurt summat, vaid iga kuu näiteks 100 eurot. Kuna turg langes, siis oleks investeeringu väärtus esmalt kahanenud umbes 50% (siiski vähem kui ühekordse investeeringu korral) ja taastunud algsele tasemele juba 2004. aastaks. 2017. aasta keskpaigaks oleks selle investori investeering näidanud kogutootlust ligi 190% ehk umbes 6,2% aastas.
