Ilma Euroopa Liidu (EL) kaasfinantseerimiseta, millest loodetakse 85-protsendi ulatuses kapitalikulutuste rahastamist, poleks Rail Balticu projekt rahaliselt elujõuline. Selle diskonteeritud tulud ehk tulevikus tekkivate kulude-tulude tänane väärtus ei kata diskonteeritud investeeringu kulusid kogu projekti eluea vältel, seisab uuringu laiendatud kokkuvõttes.

Kui arvestada diskonteeritud määraga ehk raha tänase väärtusega, on raudtee rajamise investeerimiskulud 4,2 miljardit eurot, millele lisanduvad selle käigushoidmise kulud 909 miljonit eurot. Projekti tulud on aga üksnes 898 miljonit ja jääkväärtus 255 miljonit eurot, mistõttu on projekti eluea kogumiinus kokku 3,96 miljardit eurot.

Diskonteerimata määraga ehk rahas arvestatuna oleks Rail Balticu raudtee rajamise ja käigushoidmise kogukulud 7,94 miljardit eurot, ületades 4,05 miljardi euroga selle prognoositavad tulud, mida on 2,61 miljardit eurot ja diskonteerimata jääkväärtuse summas 1,28 miljardit eurot. Seega seisneb projekti kasumlikkus üksnes selle laiemates majanduslikes mõjudes.

EY on välja toonud, et projekti sotsiaalmajanduslikud tulud on 16,22 miljardit eurot. Nende hulgas on näiteks sääst 3,27 miljardit õhusaaste vähenemisest, 3,02 miljardit kliimamuutuste leevendamisest, 2,87 miljardit ajavõit kaubaveol, 2,41 miljardit ajavõit reisijateveol, 2,38 miljardit sääst isiklikelt transpordikuludelt, 892 miljonit tulu turvalisuse parandamisest ja 843 miljonit müra vähendamiselt.

Olukorras, kus projektile saaks EL-ist 85 protsendi ulatuses toetust, mis sõltub EL-i järgnevatest otsustest, poleks see isegi Balti riikidele eraldi ehk vaid riikide riigieelarvest tehtud panust arvestades diskonteeritud väärtusega kasumlik, vaid jääks 386 miljoniga kahjumisse. Kui arvestada diskonteerimata määraga, oleks projekt aga 357 miljoni euroga Balti riikide jaoks eraldi arvestatuna siiski plussis.

Peale investeeringu tegemist hakkavad jooksvad tulud katma jooksvaid kulusid aastal 2031. Senimaani ei ole võimalik Rail Balticut töös hoida vaid laekuvatest infrastruktuuritasudest ja projektile on vaja riikide lisarahastust, kuna eeldatavalt võtavad võimalikud reisijad ja kaubavedajad uue raudtee omaks järk-järgult.

Lisaks on välja toodud, et projekt ei muutugi majanduslikult elujõuliseks, kui selle kapitalikulutused peaksid kasvama üle 26 protsendi võrreldes uuringus toodud numbritega. Samuti on kriitilise tähtsusega kaubavoogude ja reisijanumbrid.

Esmaspäeval tutvustas EY Rail Balticu uuendatud tasuvusuuringut. Majandus- ja taristuminister Kadri Simson märkis seejärel, et Rail Balticu projekt on rahaliselt tasuv ja majanduslikult elujõuline. "Uus tasuvusanalüüs kinnitab veelkord projekti majanduslikku teostatavust ja väga tulusat iseloomu, seades nõutavad ajakohased parameetrid projekti jätkuvale EL-i ja siseriiklikule kaasrahastamisele," märkis minister.

Eeldades Euroopa Liidu poolset 85-protsendilist kaasfinantseeringut, peaks Eesti tasuma 5,8 miljardise kogumaksumusega projektis 268 miljonit, Läti 393 miljonit ja Leedu 493 miljonit eurot. Rail Balticu projekt hõlmab kiire rahvusvahelise raudtee ehitust Tallinnast Leedu-Poola piirini. Rööpme laius on 1435 millimeetrit ehk Euroopa standard ja reisirongid sõidavad kiirusega kuni 240 kilomeetrit tunnis, samas kui kaubarongid sõidavad kiirusega kuni 120 kilomeetrit tunnis.