15.09.2017 Reede
Riik toetab hoolduskoormuse vähendamist
Sotsiaalkaitseminister Kaia Iva tutvustas neljapäeval valitsuskabinetile ettepanekuid hoolduskoormuse vähendamise toetamisest aastatel 2018-2021.
Esmaste abinõudena on plaanis toetada päeva- ja nädalahoiu teenuse pakkumist vaimse alaarenguga sügava liitpuudega inimestele, dementsuse diagnoosiga eakatele suunatud teenuste kvaliteedi ja kättesaadavuse parandamist, esmatasandi hoolduse koordinatsioonisüsteemi piloteerimist ning sügava puudega inimese töötavale pereliikmele täiendava puhkuse võimaldamist.
„Omastehooldajate hoolduskoormuse vähendamine on esmatähtis,“ ütles sotsiaalkaitseminister Kaia Iva. „Väheneva ja vananeva rahvastikuga ühiskonnas on vaja lahendusi pikaajalise hoolduse kestlikuks rahastamiseks, sest suure hoolduskoormusega inimesed võivad lisaks tööturult kõrvale jäämisele sattuda ka ise abivajajateks ning see on surve kogu ühiskonnale.“
Eesti tööjõu-uuringu andemetel on hoolduskoormus 30 000 naisel ja 17 000 mehel, kellest kuus protsenti ei tööta või töötavad osaajaga tugiteenuste puudumise tõttu.
„Teenuste kättesaadavuse ja kvaliteedi parandamine annab pereliikmele võimaluse lähedase hooldamise kõrvalt ka tööl käia. Näiteks annavad uued teenuskohad dementsuse diagnoosiga eakatele võimaluse tagada neile asjatundlik abi ja tugi hooldekodus. Samal ajal vabastab see pereliikmed hoolduskoormusest,“ ütles minister Iva. „Lisaks soovime luua alused sotsiaal- ja tervisevaldkondade vahel edaspidi senisest enam koordineeritud teenuste pakkumiseks. Nii vähendame dubleerimist ja ebamõistlikke kulutusi.“
Hoolduskoormuse vähendamise esmaseid abinõusid rahastatakse aastatel 2018– 2021 kokku 16,4 miljoni euro ulatuses. Kohalikud omavalitsused said 2016. aastal taotleda toetust omastehooldajate tugiteenuste, näiteks koduteenuse või tugiisikuteenuse arendamiseks. Selleks oli Euroopa Sotsiaalfondist projektidele ette nähtud 5,3 miljonit eurot. Toetuse saajate nimekiri on kättesaadav SA Innove kodulehelt.
Hoolduskoormuse vähendamise abinõude analüüs ja ettepanekud aastateks 2018-2021 on osa Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammist aastateks 2016-2019. Valitsus arutab käesoleva aasta lõpus, kuidas kujundada pikaajalise hoolduse süsteem ja rahastamine tulevikus.
