Kui 34% Eesti elanikest sooviksid lisateenistust tulevikus proovida, siis 17% ei ole sellest huvitunud. Kõige sagedamini ehk 13% juhtudel pakutakse lisaraha teenimiseks erinevaid teenuseid või tegutsetakse vabakutselisena intellektuaal- või loometegevuse valdkonnas, teatas teabekeskus.
Samuti on populaarne majapidamisteenuste osutamine, näiteks remonditööd või laste hoidmine, mida nimetas oma lisatööna 8% elanikest. Veel pakutakse konsultatsioone, müüakse enda valmistatud käsitööd ja kunstiesemeid või toidukaupu ning üüritakse välja kinnisvara.
Üsna ettearvatavalt on lisateenistuse otsimise peamiseks ajendiks sissetuleku suurendamine 75% juhtudest, 44%-le on oluline, et see pakub suuremat paindlikkust tööaja ja -koha valikul ning kolmandik hindab eneseteostuse võimalust, mida lisatöö pakub.
Lisarahana teenitav sissetulek jäi 70% vastajatest 200 euro piiresse. Seejuures 3% elanikest oli lisateenistuseks enam kui 800 eurot. 37% lisatöö tegijatest kulutab sellele nädalas alla 5 tunni, 30% panustab 5–10 tundi ja üle 10 tunni 21% elanikest. Lisatööd tehakse nii tööpäevadel kui ka nädalavahetustel.
Selleks et igapäevatöö kõrvalt lisatöid ette võtta, peaks sissetulek 11% elanike arvates suurenema vähemalt 100 eurot kuus, 150 eurot motiveeriks lisaraha teenimisega alustama 28% elanikest, 200 eurot sobiks lisateenistusena 22 ja vähemalt 300 eurot sooviks teenida samuti 22% elanikest. 400 eurot näeks piisava kuise lisasissetulekuna 11% elanikest, kes praegu palgatöö kõrval rahateenimisega ei tegele.
Uuringu viisid Swedbanki rahaasjade teabekeskuse tellimusel läbi SKDS ja Turu-uuringute AS vahemikus 12.-24.04.2016. Kokku küsitleti 1000 18–74-aastast Eesti elanikku.
