Tallinna Ülikooli loodus- ja terviseteaduste instituudi teadlased alustasid uuringuga, mille eesmärk on kaardistada COVID-19 pandeemia tingimustes Eesti elanike vaimse tervise ja heaolu erinevaid tahke valituse välja kuulutatud eriolukorra käigus ja selle järel.
Uuringu tulemusena saab kirjeldada spetsiifiliselt stressi ja ärevusega kohanemist ning posttraumaatilist stressi kujundavaid tegureid.
Pandeemia on esmakordselt mõjutanud Eesti ühiskonda nii laiaulatuslikult.
Mitte kunagi enne pole inimesed sattunud taolisse olukorda ja seega puudub tõenduspõhine info, mismoodi toimub Eesti elanike kohanemisprotsess epideemia tingimustes,
selgitas uuringu üks läbiviijatest, Tallinna Ülikooli loodus- ja terviseteaduste instituudi isiksusepsühholoogia lektor Aleksander Pulver.
Selleks, et saada võimalikult mitmekesist infot Eesti elanike vaimse tervise ja heaolu kohta, viiakse küsitlused läbi nii eesti, vene kui ka inglise keeles ja mitmes erinevas andmekogumise laines, mis leiavad aset praegu ja hinnanguliselt kaks, kolm, kuus ja kaksteist kuud peale eriolukorra välja kuulutamist.
Tallinna Ülikooli loodus- ja terviseteaduste instituudi õiguspsühholoogia dotsent Kristjan Kask lisas, et andmete kogumine mitmes erinevas laines võimaldab teadlastel saada olulist infot vaimse tervise ja heaolu kohta, mida hiljem on võimalik uurida nii läbilõikeliselt kui ka longituudselt.
Teadlased analüüsivad kogutud andmeid anonüümselt ja uuring on kooskõlastatud Tallinna Ülikooli eetikakomiteega. Uuringu esimene laine on avatud 4. maini. Küsimustiku täitmine võtab aega umbes 30 minutit. Uuringus saab osaleda igaüks, kes on vähemalt 18-aastane ja kelle elukoht on Eestis.
Uuringut viivad läbi Tallinna Ülikooli loodus- ja terviseteaduste instituudi teadlased Kristjan Kask, Aleksander Pulver, Kadi Liik, Kristiina Uriko, Avo-Rein Tereping, Valeri Murnikov, Karel Kulbin ja Karolyn Schiff.
