Tööandjad ja ametiühingud allkirjastasid alampalgaleppe
"Tööviljakusest kaks korda kiirem alampalga kasv paneb jätkuvalt tugeva surve tööandjatele efektiivsuse kasvatamiseks, samas on oluline kokkuleppes sisalduv arusaam, et palgakasv ei saa tulla mitte millestki, vaid ikka tööviljakuse kasvust," teatas tööandjate keskliidu juhataja Toomas Tamsar.
Ametiühingute keskliidu esimehe Peep Petersoni sõnul olid kõnelused alampalganumbri kokku leppimiseks tavapärasest keerulisemad, kuna miinimumpalga tõusu eelduseks oli jõuda ühisele arusaamale ka pikemaajalises metoodikas, kuidas miinimumtöötasu tulevikus tõusma peaks.
"Harjusime viimase viie aasta jooksul ära kiire alampalga tõusuga keskmiselt 10 protsenti aastas ja sellel oli hea mõju palkade ühtlustamisele. Nüüd tempo langeb, aga kokkulepitud tõusuvalemi alusel saavad kõik töötajad siiski majanduse arengust õiglase osa," ütles Peterson.
Alampalga kokkuleppe näol on sisuliselt tegemist laiendatud kollektiivlepinguga kõige kõrgemal tasemel, mis tähendab, et see on täitmiseks kohustuslik kõigile Eesti tööandjatele, seega uuest aastast ei ole lubatud täistööajaga töötajale maksta väiksemat kuutöötasu kui 500 eurot.
2017. aastal on töötasu alammäär 470 eurot kuus, millest alampalga saaja saab netotasuna kätte 398,46 eurot. 2018. aastast tõusevad nii madala ja keskmise palgaga töötajate maksuvaba tulu kui ka alampalga määr 500 euroni, mis tähendab, et almpalga saajate netosissetulek tõuseb 21,1 protsendi ehk 84 euro võrra 482 euroni kuus.